Macron nimetas Pariisi lähedal Trappes'is toimunud tulistamist rassistlikuks terrorirünnakuks

Macron nimetas Pariisi lähedal Trappes'is toimunud tulistamist rassistlikuks terrorirünnakuks

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas Pariisi äärelinnas Trappes'is toimunud tulistamist terroristlikuks ja rassistlikuks. Rünnakus hukkus üks inimene ja viis said vigastada, 39-aastane kahtlustatav on kinni peetud ning juurdluse algatas terrorismivastane prokuratuur PNAT.

Poliitika

Prantsusmaa president Emmanuel Macron nimetas reedel Pariisi äärelinnas Trappes'is toimunud tulistamist «terroristlikuks ja rassistlikuks» rünnakuks. Kurjategija tapis ühe inimese ja haavas viit, nende seas 12-aastast tüdrukut.

Relvastatud mees avas automaatrelvast tule bensiinijaamas, meditsiinikeskuses ja mänguväljakul. Ametnike sõnul vahistati 39-aastane kahtlustatav, keda nimetatakse Kevin T-ks. Perekonnanime Prantsusmaa tavade kohaselt ei avalikustatud.

Juurdluse algatas terrorismivastane prokuratuur PNAT. Ta võib võtta enda kätte iga kriminaalasja, mis vastab terrorismi tunnustele, sealhulgas äärmusparempoolsetest vaadetest ajendatud vägivalda. Terroricuteo eest on karistused karmimad ja uurijatel laiemad volitused.

«See, mis täna juhtus, on murdepunkt, sest esimest korda oleme silmitsi terroriaktiga, mis oli kavandatud meie kaaskodanike ja laste tapmiseks nende nahavärvi või usu pärast,» ütles Macron ajakirjanikele. Tema sõnul jättis ründaja mõned inimesed tahtlikult tulistamata just nende nahavärvi ja välimuse tõttu.

Trappes'i linnapea Ali Rabeh, kelle vanemad on pärit Marokost, nimetas tulistamist «rassistlikuks» ja «islamofoobseks». Ta kutsus kõiki üles hukka mõistma retoorikat, mis «relvastab ideoloogiliselt neid, kes on võimelised selliseid tegusid sooritama». Rabeh ütles, et kaks ohvrit olid vastavalt Aafrika ja Põhja-Aafrika päritolu, ülejäänute taustast ta ei rääkinud. Naaberlinna La Verrière'i linnapea Nicolas Dainville'i sõnul oli kahtlustatav «Euroopa välimusega».

Pinged enne protestipäeva

Rünnak tabas riiki ajal, mil pinged on niigi kõrged. Eelmisel laupäeval, 17. oktoobril, läksid üleriigilised meeleavaldused vägivaldseks: rüüstati kauplusi ja süüdati hooneid, sealhulgas Limoges'i 19. sajandi raekoda. Mõned äärmusparempoolsed poliitikud süüdistasid rahutustes sisserändajaid.

Laupäeval algab neljas järjestikune protestinädalavahetus, kus nõutakse koolidele rohkem raha ning abi eluaseme- ja elukallidusprobleemidele. Tänavatele saadetakse 70 000 politseinikku ja sõdurit, 20% rohkem kui varem. Siseminister Laurent Nuñez lubas: «Me ei lase mitte millelgi märkamata minna.»

Justiitsminister Gérald Darmanin ütles, et 17. oktoobri rahutuste eest istub vangis 232 inimest ja kohtu ette on jõudnud üle 1100. Pariisis on suletud paljud metrooijaamad ning Louvre, Orsay ja Picasso muuseum. Lyonis, Nice'is ja Montpellier's on kõik kogunemised keelatud.

Eraldi tulipunkt on Orléans, kus peab kahepäevase konverentsi Marine Le Peni juhitud Rahvuslik Liit. Vasakpoolsed rühmad kavatsevad kohale tulla ja vastuseisjaid oodatakse kuni 30 000. Meeleavaldusi toimub laupäeval ka Itaalias, Hispaanias, Austrias, Portugalis, Albaanias ja Iirimaal.

Ava rakenduses →