Maavärinad 2026. aastal: Venezuela ja Colombia ohvrid tõstavad katastroofide hinda

2026. aasta augusti keskpaigaks on maailmas aset leidnud kümme maavärinat, mille magnituud ületas 7,0. Kuigi seismiline aktiivsus vastab pikaajalisele keskmisele, on eriti Venezuela ja Colombia katastroofid toonud kaasa suuri inimkaotusi.

Seismiline aktiivsus maailmas

2026. aasta esimese kaheksa kuuga on globaalselt registreeritud kümme maavärinat, mille tugevus ületas 7,0 magnituudi. Statistiliselt on see näitaja kooskõlas pikaajalise trendiga, kus aastas esineb keskmiselt 15 sellise mastaabiga seismilist sündmust. Siiski on tänavuste looduskatastroofide mõju erinevates piirkondades olnud drastiliselt erinev, sõltudes suuresti taristu vastupidavusest ja maavärina fookuse sügavusest.

Venezuela ja Colombia traagilised tagajärjed

Kõige rängemalt tabas looduskatastroof Venezuelat. 24. juunil raputasid riigi põhjaosa, sealhulgas pealinna Caracast, kaks järjestikust maavärinat magnituudiga 7,2 ja 7,5. Ametlikel andmetel hukkus 6300 inimest ning Oregoni osariigi ülikooli teadlaste hinnangul sai kannatada või hävis ligi 58 000 hoonet. See on olnud 2026. aasta kõige ohvriterohkem seismiline sündmus.

Ladina-Ameerikas nõudis suuri inimohvreid ka 10. augustil Colombia lääneosa tabanud 7,4-magnituudine maavärin. Choco regioonis, täpsemalt San Jose del Palmari lähistel toimunud sündmus põhjustas vähemalt 250 hukkunut. Päästetöid raskendavad piirkonna keeruline ligipääsetavus, purunenud teed ja maalihked.

Teised aasta suurimad maavärinad

Filipiinide Mindanao saare rannikul registreeriti 8. juunil aasta tugevaim maavärin magnituudiga 7,8. See 57 kilomeetri sügavusel toimunud sündmus nõudis 107 inimese elu. Samal ajal näitasid Tonga saarerühma Vava'u juures 24. märtsil toimunud 7,5-magnituudine maavärin ja Jaapani kirderannikul 20. aprillil aset leidnud 7,4-magnituudine tõuge, et suurem magnituud ei tähenda alati purustusi, Tonga puhul hoidis 230-kilomeetrine sügavus ära suuremad kahjud.

Afganistani Badakhshani provintsis 3. aprillil toimunud maavärin oli võrreldes teistega tagasihoidlikum, ulatudes 5,8 magnituudini. Sellegipoolest hukkus seal vähemalt 12 inimest, mis rõhutab, et majanduslikult vähemarenenud riikides võib ka suhteliselt nõrk maavärin osutuda surmavaks, kui puuduvad adekvaatsed ehitusstandardid ja kiirreageerimisprotokollid.