Maavärin Floresel: Indoneesia saarel on hukkunud vähemalt 53 inimest

7,7-magnituudine maavärin tabas laupäeval Indoneesias Floresi saart, põhjustades ulatuslikke purustusi ning sundides tuhandeid inimesi kodudest lahkuma. Päästetööd on takistatud maalihete ja purunenud teede tõttu, mis on jätnud paljud kogukonnad kriitilise abita.

Floresi saarel Indoneesias on laupäeval aset leidnud 7,7-magnituudine maavärin jätnud tuhanded inimesed kodutuks ning tekitanud saare mitmetes piirkondades tõsise toidupuuduse ja meditsiiniabi puudujäägi. Maavärin, mis registreeriti varahommikul vaid 15 kilomeetri sügavusel, on hävitanud üle 1000 elumaja ning kahjustanud arvukalt koole ja valitsusasutusi.

Ametlikel andmetel on katastroofis hukkunud vähemalt 53 inimest. Hirm uute järeltõugete ees sunnib tuhandeid ellujäänuid veetma öid vabas õhus, kuna elanikud kardavad purunenud hoonete kokkuvarisemist. Paljud tervishoiuasutused on samuti pidanud oma tegevuse ümber korraldama, kolides haiged ajutistesse telkidesse, kuna haiglahooned on muutunud ohtlikuks või varisenud.

Abi jõudmine on takistatud

Kohalikes piirkondades on peamiseks takistuseks kujunenud taristu purunemine. Maalihked on muutnud ligipääsuteed raskesti läbitavaks, mistõttu on logistiline abi ja toiduvarude kohaletoimetamine äärmiselt keeruline. Manggarai ringkonnas asuv Rutengi regionaalhaigla töötab hädaolukorra režiimis, kuna hoone katus varises sisse, muutes operatsioonisaalid, apteegi ja laboratooriumi kasutuskõlbmatuks.

Rutengi haigla pressiesindaja Rista Mari sõnas, et olukord on kriitiline, kuna lubatud meditsiiniline abi ei ole abivajajateni jõudnud. "Loodame, et abi jõuab kohale kiiresti," märkis Mari, kirjeldades patsientide olukorda, keda ravitakse rasketes tingimustes otse rusude keskel asuvates telkides.

Päästetööde raskused

Sikka ringkonna politseikomissari asetäitja Marselus Yugo Amboro, kes juhib kohapealseid päästetöid, kinnitas, et paljud külad olid ligi kaks päeva täielikult isoleeritud. Alles pühapäeva õhtul õnnestus päästjatel jõuda Sikka ringkonnas asuvasse Nitungi külla, kus sajad kodud on varemetes.

"Meie peamine väljakutse oli tee, mis oli endiselt ohtlik maalihete tõttu. See oli eluohtlik teekond," selgitas Amboro, lisades, et küla oli pärast maavärinat pikalt elektrita ja kommunikatsioonita. Sarnane olukord valitseb kogu saarel, kus kohalikud omavalitsused võitlevad eelarvepiirangute ja nappide varudega. Indoneesia asub tektooniliste laamade ristumiskohas, mis muudab riigi maavärinate suhtes äärmiselt haavatavaks. Tegemist on Indoneesia ohvriterohkeima maavärinaga alates 2022. aastast.