Maaülikooli teadlased: Tõrva paisude lagunemise taga polnud kliimamuutus

Eesti Maaülikooli teadlased analüüsisid Tõrva paisude purustanud sademeid ja jõudsid järeldusele, et vihm ei olnud katastroofi peamine põhjus. 47,45 millimeetrit vihma 490 minuti jooksul on statistiliselt tavaline, selline sadu kordub keskmiselt iga 11,6 aasta tagant. Teadlaste hinnangul viisid katastroofini mitme halva asjaolu kokkusattumine, tõenäoliselt seotud veetaseme reguleerimise või hooldusega.

Eesti Maaülikooli teadlased on uurinud Tõrva paisude purunemiseni viinud sademeid ning leiavad, et kliimamuutus ei ole selles õnnetuses peamine süüdlane.

Hüdroinformaatika nooremprofessor Ottar Tamm ja veevarustuse ning kanalisatsiooni lektor Egle Saaremäe tellisid ilmateenistuselt täpsed sademeandmed Tõrva piirkonna kohta. Tõrva hüdromeetriajaam asub ühest purunenud paisust vaid 300-400 meetri kaugusel ja teisest ligikaudu kilomeetri kaugusel.

Sadu oli tavapärane

Andmete kohaselt kestis sadu 490 minutit ning maha sadas 47,45 millimeetrit vihma. Arvutused näitasid, et sarnane sadu esineb piirkonnas keskmiselt kord 11,6 aasta jooksul, vesiehitiste jaoks ei ole tegu erakorralise näitajaga.

«Praegu kiputakse igale poole automaatselt kliimamuutuse juttu taha pookima. Siinkohal kliimamuutust mängu tuua ei tohiks. Linnauputuste puhul, kus sademeveesüsteem ei jõua vett vastu võtta, saame kliimamuutustest kindlalt rääkida, aga antud juhul see peamine põhjus ei ole,» ütles Tamm.

Mitme halva asjaolu kokkusattumine

Saaremäe sõnul tuleb õnnetuse tegelikke põhjuseid otsida mujalt. «Mängus pidi olema seega midagi muud: kas oli veetase varjadega kehvasti reguleeritud või oli tegu hoolduse küsimusega. Seda õnnetust ei saa otse vihmasaju patuks panna. Kuskil on veel midagi, mis selle põhjustas, siin koondus mitu halba asjaolu, mis tekitasid suure riski ja viisid sellise katastroofini,» nentis ta.