Maarja Vaino: miks peab väikerahvas oma ajalugu tundma

Kirjandusteadlane Maarja Vaino arutleb, miks on ajalootunnetus väikerahvale eluliselt tähtis. Ajalugu on koos keele ja kommetega see, mis teeb ühest rahvast rahva. Ilma ühiselt kogetud ajaloota pole võimalik säilitada rahvuslikku identiteeti.

Kirjandusteadlane ja kultuuriloolane Maarja Vaino tõstatab Vikerraadio päevakommentaaris küsimuse, mida tähendab ajalugu väikerahva jaoks ning miks ei saa seda teadmist kergekäeliselt kõrvale jätta.

Vaino sõnul on ajalugu koos keele ja kommetega üks neist alustaladest, mis teeb ühest inimrühmast tervikliku rahva. See on ühisomand, mille kaudu jagame kogemusi, mäletame läbielatut ja mõistame iseennast. Ilma selleta kaob arusaam sellest, kes me oleme ja kust tuleme.

Kommentaaris rõhutab Vaino, et rahvuslikku identiteeti ei saa luua üleöö. Kui puudub ajalooline perspektiiv, see ühiselt kogetud ja põlvest põlve edasi antud teadmine, ei ole võimalik ka tõeliselt samastuda mõne teise rahvuse või kultuuriga. Ajalugu ei ole pelgalt faktide kogum, vaid elav side mineviku ja oleviku vahel.

Eesti kui väikerahva jaoks on see teema eriti aktuaalne. Oma keele ja ajaloo hoidmine on olnud ellujäämisküsimus läbi sajandite, nii rahvusärkamise aegadel kui ka keerulisematel okupatsiooniperioodidel. Vaino meeldetuletuse sõnum on selge: ajaloo tundmine ei ole privileeg, vaid vastutus, mida iga põlvkond ise kanda peab.