Maarja Vaino: lugemisharjumuse kadumine muudab meid manipuleeritavaks

Kultuuriteadlane Maarja Vaino hoiatab, et süvenemist nõudva ilukirjanduse hääbumine muudab ühiskonna vaimselt nõrgemaks. Lugemisharjumuse taandumine vähendab empaatiavõimet ja muudab inimesed kergemini manipuleeritavaks.

Suvepäevade idüll, kus raamat käes ja meel rahulik, on tänapäeval muutunud pigem kaugeks mälestuseks. Tegelikkuses on tähelepanu liikunud ekraanidesse. Maarja Vaino hoiatab, et süvenemist nõudva ilukirjanduse hülgamine ei ole pelgalt maitse küsimus, vaid tõsine oht kogu ühiskonna vaimsele tervisele ja toimetulekule.

Neuroteadus kinnitab, et lugemine on suurepärane stressileevendaja, mis aitab pulssi ja vererõhku madalamana hoida. Ometi näeme, et see harjumus taandub kiiresti, andes teed lõputule meelelahutusele. Inimesed eelistavad killustatud sisu, mis pakub küll hetkelist meelelahutust, kuid kurnab aju ja hajutab keskendumisvõimet. "Lõputu meelelahutus viib aina lihtsustatuma kultuurini, mis taandub vääramatult primitiivsusesse, saamatusse ja infantiilsusesse," nendib Vaino.

Ilukirjanduse lugemine treenib empaatiat, mälu ja abstraktset mõtlemist. Uuringud on näidanud, et lugejad mõistavad teiste inimeste tundeid paremini kui need, kes väärtkirjandusega ei tegele. See oskus on eluliselt vajalik ühiskonnas, kus empaatiavõime puudumine muudab inimesed vastuvõtlikuks manipulatsioonidele ja lihtsustatud loosungitele.

Ajaloost on teada, et autoritaarsed režiimid on alati pidanud raamatuid ohtlikuks, sest need arendavad kriitilist mõtlemist. Kui me kaotame võime keskenduda pikematele tekstidele ja keerukatele mõttekäikudele, muutume haavatavaks. Seetõttu kutsub Vaino lapsevanemaid üles mitte nägema kohustuslikku kirjandust tüütu koormana, vaid võimalusena treenida oma aju ning seeläbi hoida ühiskonna vaimset tervist.