Maanteemuuseum tähistab 100 aastat Eesti teetööde mehhaniseerimisest

Eesti Maanteemuuseum tähistab tänavu suvel sajandi möödumist hetkest, mil 1926. aastal jõudsid Eestisse esimesed mootorijõul töötavad teehöövlid. Juubelipeol 26. juulil saab näha töötamas ajaloolist liikurhöövlit Bitvargen, mis leiti 2009. aastal Rootsist ja restaureeriti.

Eesti Maanteemuuseum tähistab sel suvel 100 aasta möödumist teetööde mehhaniseerimise algusest Eestis. Täpselt sajand tagasi, 1926. aasta suvel, ostis Eesti Vabariigi valitsus Rootsist kaks sisepõlemismootoriga teehöövlit Bitvargen, üks saadeti Harjumaale, teine Tartumaale.

Petrooleumil töötavate masinate tulemused olid muljetavaldavad. Kruusateede mehhaniseeritud hööveldamine osutus labidatööst 5-10 korda odavamaks ja märksa kiiremaks. Uue tehnoloogia edu ei jäänud tähelepanuta: juba järgmisel aastal käivitati Tallinnas Ilmarise tehases litsentsi alusel sarnaste masinate tootmine.

1930. aastate alguseks oli Eestis valminud ligi 120 Fordson-Ilmarise tüüpi teehöövlit, mis hoidsid korras tollast põhimaanteede võrku.

Ajaloolinen masin sõidab taas

Juubelisündmus leiab aset 26. juulil muuseumi sünnipäevapeol, kus külastajad saavad näha töötamas sedasama Bitvargen-höövlit, mis kunagi Eesti teid hooldas. Muuseumi eksponaadiks olev masin leiti 2009. aastal Rootsist. Maanteeameti tellimusel ja pearestauraator Tõnis Pappeli juhtimisel äratati see vähem kui kahe kuuga töökorras.

Nüüd, täpselt sada aastat pärast esimeste höövlite Eestisse saabumist, saab seda ainulaadset tehnikamälestist taas töötamas näha.