Maamõõtjad hoiatavad: viimase kümnendi piirimõõtmised võivad olla kohtus vaidlustatavad

Geodeedid väidavad, et viimase kümne aasta jooksul tehtud kinnistute piirimõõtmised ei pruugi seaduslikult vett pidada, kuna kasutatud on mitteriiklikke tugijaamu. Riigiametid peavad sellist hirmu alusetuks ja kinnitavad, et praktika on olnud õiguspärane.

Geodeetide hinnangul on suur osa viimase kümne aasta jooksul Eestis läbi viidud katastrimõõtmistest õiguslikult ebakindlad, mis võib avada ukse ulatuslikele piirivaidlustele. Probleem tuleneb tehnilisest nüansist, mis puudutab maamõõtmisel kasutatavate tugijaamade võrgustikku ja selle vastavust kehtivale seadusandlusele.

Seadusetõlgenduse vaidlus

Geodeetide Ühingu juhatuse liikme Mart Rae sõnul on paljud suured infrastruktuuriprojektid, sealhulgas Rail Balticu trass, maanteede ehitus ja kaitsetööstuspargid, potentsiaalselt vaidlustatavad, kui nende mõõdistamisel on kasutatud eravõrkude tugijaamu, mis geodeetide tõlgenduse kohaselt ei tohiks katastrimõõtmistel olla lubatud. Rae leiab, et kuigi mõõtmistulemused ise võivad olla täpsed, tekitab seaduse range tõlgendamine õigusliku vaakumi, mida maaomanikud saavad soovi korral ära kasutada oma huvide kaitsmiseks.

Viimase pooleteise aasta jooksul on maamõõtjatel olnud võimalus kasutada riiklikku ESTPOS-i võrku, mida spetsialistid peavad kvaliteetsemaks. Alates septembrist see võimalus aga kitseneb, sundides mõõtjaid naasma eralahenduste juurde, mis vallandaski diskussiooni nende lahenduste seaduslikkuse üle.

Ametnike kinnitus: mure on alusetu

Riigiasutused lükkavad geodeetide esitatud väited tagasi. Maa- ja ruumiameti ruumiandmete ja maakatastri teenistuse direktori Erik Ernitsa sõnul on seaduse tõlgendamine võimaldanud eravõrkude kasutamist ning senine praktika on olnud korrektne. Ta rõhutas, et varasemalt pole sellist probleemi sellisel tasemel esile tõstetud ning õiguslik alus mõõtmiste kinnitamiseks on olemas.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama lisas, et vastutus mõõtmiste täpsuse eest lasub eelkõige maamõõtjal endal. Tema sõnul on eravõrgud olnud kasutusel juba aastakümneid ja riik teostab vaid kontrolli, veendumaks, et täpsusnõuded on täidetud. Ministeerium ei näe õiguslikke takistusi praeguse praktika jätkamiseks ka pärast septembrikuu muudatusi.