Maamaksu varjatud tõus Eestis suurendab koduomanike koormust

Valitsus ja ministeeriumid on loonud süsteemi, kus maamaksu tõus toimub automaatselt läbi metoodiliste muudatuste, ilma et keegi poliitilisel tasandil selle eest otsest vastutust võtaks. Aastaks 2026 on maamaksu tõusupiirangud oluliselt leevenenud, mis tähendab maaomanikele märgatavat rahalist koormust.

Eestis on käivitunud protsess, mille käigus maamaksu kergitamine toimub läbi tehniliste hindamismetoodikate muutmise, mitte läbi otsese maksutõusu väljakuulutamise. Eriti teravalt puudutab see Tallinnat ja Tartu kesklinna, kus ehitusõiguse väärtuse näitajaid on kavas tõsta keskmiselt 30 protsenti ning kohati isegi üle 40 protsendi.

Süsteem, mille raames on maamaksu tõusupiiranguid järk-järgult vähendatud, on toonud kaasa olukorra, kus maksukoormus kasvab hüppeliselt. Kui veel pärast 2022. aasta maa hindamist oli iga-aastane tõus piiratud 10 protsendiga, siis 2025. aastal lubati maamaksu kasvuks juba 50 protsenti aastas ning 2026. aastast alates on piirmäär kerkinud kuni 100 protsendini. Lisaks nendele muudatustele on kaotatud varasem üleriigiline pindalapõhine kodualuse maa maksusoodustus, mis tähendab koduomanikele täiendavat kulu.

Vastutuse hajutamine ametkondade vahel

Kasutatav hindamismetoodika tõstab maa väärtust, kuid ministeerium ise väidab, et loob vaid arvestuslikud alused. See loob olukorra, kus vastutus maksutõusu eest hajub riigi ja kohalike omavalitsuste vahel. Omavalitsused peavad küll kehtestama maksumäärad, kuid isegi kui nad piirmäärasid ei tõsta, avaldab ministeeriumi kehtestatud väärtusindeks maamaksu lõppsummale survet.

Erinevalt kinnisvaramaksu ideedest, mis on avalikkuses tekitanud elavat diskussiooni, jääb praegune maamaksu järjepidev tõstmine Erkki Keldo juhitud ministeeriumis suurema avaliku tähelepanuta. Kuna vastavatesse eelnõudesse on tegelik maamaksu tõus juba sisse kirjutatud, on ministeeriumi hoidumine selle selgitamisest ja vastutuse võtmisest tekitanud küsimusi koduomanike majandusliku kindlustunde pärast. Praeguses majandusolukorras võib selline peidetud maksukoormuse kasv takistada üldist majanduskasvu ning süvendada elanike ebakindlust.