Maailmas on selgroogsete metsloomade populatsioon kahanenud 73 protsenti

Värske uuringu kohaselt on metsloomade populatsioonid alates 1970. aastast vähenenud keskmiselt 73 protsenti. Kõige drastilisem langus on toimunud Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas.

Maailmas on selgroogsete metsloomade populatsioonid alates 1970. aastast vähenenud keskmiselt 73 protsenti. Londoni Zooloogiaseltsi koostatud Elava planeedi indeksi andmetele tuginev raport analüüsis ligi 5800 selgroogse loomaliigi ning pea 36 000 asurkonna käekäiku.

Kõige ulatuslikum langus on tabanud Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkonda, kus loomade arvukus on kahanenud 95 protsenti. Mageveekogude liigid on samal perioodil näidanud märkimisväärset langust, mis viitab veeökosüsteemide erilisele haavatavusele.

Looduse mitmekesisuse vähenemine mõjutab otseselt riikide majandust ja toidujulgeolekut. Näiteks Suurbritannias on äärmuslike ilmastikuolude tõttu oodata tänavu ajaloo halvimat viljasaaki. Lõuna-Ameerikas rajatakse laiaulatuslikke sojapõlde, et varustada Euroopa linnukasvatusi söödaga, mis kiirendab elurikkuse kadu teisel pool maakera.

Süsteemsed muutused toidutootmises

Teadlaste hinnangul on olukorra leevendamiseks vajalikud süsteemsed muudatused toidutootmises ja finantssektoris. Sarnaselt taastuvenergia laialdasele kasutuselevõtule, mis on nõudnud sihipäraseid investeeringuid ja riiklikku poliitikat, on sarnane pööre vajalik ka põllumajanduses. See eeldab üleminekut loodussäästlikumale toitumisele, põllumajandustoetuste ümberkorraldamist ning kapitali suunamist tegevustesse, mis toetavad keskkonna taastumist.

Uuringust selgub siiski, et loodus võib taastuda oodatust kiiremini, kui selleks luuakse vajalikud tingimused. Edukaks näiteks on Atlandi hariliku tuuni naasmine Briti vetesse ja tiigrite arvukuse suurenemine mitmel pool Aasias.