Maailmas oli veel tuhandeid aastaid tagasi kasutusel kümme korda rohkem keeli

Teadusajakirjas Science avaldatud uus mudel näitab, et keeleline mitmekesisus saavutas tipu umbes 2000-3000 aastat tagasi. Sellest ajast peale on elusate keelte arv järjepidevalt kahanenud.

Teadusajakirjas Science avaldatud uuringu kohaselt oli maailmas veel paar tuhat aastat tagasi kasutusel umbes 75 000 keelt. See on peaaegu kümme korda rohkem kui tänapäeval, mil elusate keelte arv on kahanenud ligikaudu 7500-ni.

Statistiline mudel mineviku hindamiseks

Teadlaste töörühm ei toetunud uuringus arheoloogilistele leidudele, kuna muistsete keelte säilimine kirjalikus vormis on suuremas osas inimkonna ajaloost olnud võimatu. Selle asemel loodi statistiline mudel, mis ühendas andmeid demograafia, antropoloogia ja etnograafia valdkondadest. Alusmaterjalina kasutati tänapäevaste kütt-korilaste ühiskondi, mida peetakse parimaks analoogiks varase holotseeni ehk umbes 12 000 aasta tagustele inimkooslustele.

Mudeli loomisel eeldasid teadlased, et igale etnolingvistilisele grupile vastab üks keel. Kuigi tegelikkuses on olukord sageli keerukam, kinnitasid 87% etnograafilistest andmetest selle lihtsustuse paikapidavust. Mudeli töökindluse kontrollimiseks katsetati erinevaid demograafilisi stsenaariume ja rahvastiku kasvunumbreid, kuid kõigis realistlikes variantides püsis trend sama: keeleline mitmekesisus kasvas kuni kolme tuhande aasta taguse ajani, misjärel algas langus.

Muutused koos suurriikide tekkega

Mudeli kohaselt hakkas keeleline mitmekesisus kasvama koos põllumajanduse ja karjakasvatuse arenguga. Rahvastiku kiire kasv ja ühiskondade keerukamaks muutumine tekitas esmalt uusi keeli. See protsess saavutas haripunkti umbes 3000-2000 aastat tagasi. Pärast seda algas järjepidev langus. See leid lükkab ümber varasema arusaama, et keelte kadumine on peamiselt viimaste sajandite koloniaalajastu või maailmakeelte, nagu inglise või hiina keele, leviku tulemus. Tegelikult algas keelte arvuline taandumine juba ligi tuhat aastat tagasi, langedes ajaliselt kokku esimeste suurte impeeriumide ja mitmerahvuseliste riikide tekkega.

Keele kadumine ei ole vaid lingvistiline nähtus. Koos keelega kaovad traditsioonid, usundid ja unikaalsed sotsiaalsed korraldused. Praegune keelte taandumine peegeldab inimkonna kultuurilise mitmekesisuse ulatuslikku vähenemist, mis on kestnud tuhandeid aastaid.