Maailmameri saavutas juulis rekordilise kuumuse, Euroopas häirib põud energeetikat

Maailmameri saavutas juulis rekordilise kuumuse, Euroopas häirib põud energeetikat

Euroopa Liidu andmetel tõusis maailmamere temperatuur juulis ajaloo kõrgeimale tasemele. Kuumus ja põud on Euroopas põhjustanud juba miljarditesse ulatuvaid põllumajanduskahjusid ning sundinud mitmeid riike elektrijaamade tööd peatama.

Majandus

Euroopa Liidu kliimamuutuste seireteenistuse Copernicuse andmetel tõusis maailmamere pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid juulis kõigi aegade kõrgeimale tasemele. Keskmine temperatuur ulatus 20,96 kraadini, mis ületab eelmise, 2016. aastal püstitatud rekordi. Õhutemperatuurid ületasid samal ajal tööstuseelset taset 1,47 kraadi võrra.

Põud ja energeetikakriis

Lääne-Euroopas püsisid mais alanud kuivad olud, mis tõid kaasa kriitiliselt madala mullaniiskuse. Seine’i, Reini ja Doonau veetase langes sedavõrd, et see mõjutas otseselt riikide energiajulgeolekut. Poolas pidid energiatootjad jahutusvee nappuse tõttu seiskama kaks söeelektrijaama. Ungaris peatati 44-aastase ajaloo jooksul esimest korda ainsa tuumaelektrijaama töö, kuna veevarustuse tase muutus kriitiliseks.

Majanduskahjude ulatus

Kuumalained ja saagikoristuse äpardumised tekitasid juunis teraviljakasvatajatele hinnanguliselt kahe miljardi euro suuruse kahju. Euroopa Majandusinstituudi (CMCC) andmetel on põua pikaajaline mõju tunduvalt ulatuslikum. Aastatel 2015-2018 Euroopat tabanud põud läks majandusele maksma 439 miljardit eurot, kusjuures tavapärased hindamismeetodid ei arvesta sageli järelmõjudega.

Lisaks energeetikale ja majandusele on raskusi tekitanud metsapõlengud. Euroopa Metsatulekahjude Infosüsteemi andmetel on tänavu Euroopa Liidus põlenud ligikaudu pool miljonit hektarit metsa ja maastikku, mida on raskendanud erakordselt kuivad ja tuulised ilmastikuolud.

Ava rakenduses →