Maailmakuulus Jaapani kunstnik Yayoi Kusama lahkus meie seast Tokyos

Yayoi Kusama, kes oli tuntud oma immersiivsete «lõpmatuse tubade» ja täpiliste skulptuuride poolest, on surnud. Ta elas ja töötas viimased aastakümned Tokyos asuvas psühhiaatriakliinikus, jätkates seal loometööd.

Jaapani avangardkunstnik Yayoi Kusama, kelle julged mustrid ja peegeldavad installatsioonid muutsid kaasaegset kunstimaailma, on surnud Tokyos. Oma pika karjääri jooksul kujunes Kusamast üks tuntumaid ja nõutumaid autoreid, kelle loomingut eksponeeriti maailma suurimates muuseumides.

Kunst kui ellujäämisstrateegia

Kusama sündis 22. märtsil 1929. aastal Matsumoto linnas. Juba kümneaastaselt hakkasid teda vaevama hallutsinatsioonid, kus võrkude ja täppide mustrid katsid kogu teda ümbritseva maailma. Need nägemused said tema loomingu keskseks osaks. Ta on varasemalt märkinud, et kunst oli tema jaoks hädavajalik teraapia ja ellujäämisstrateegia, mille abil ta töötles oma vaimse tervise probleeme ja lapsepõlve traumasid.

Ehkki Jaapani ühiskond suhtus vaimse tervisega seotud teemadesse toona vägagi tõrjuvalt, ei varjanud Kusama oma diagnoose. Ta õppis Kyoto kunsti- ja käsitöökoolis, kuid tundis peagi, et kodumaa konservatiivsed normid ja perekonna surve abielusid sõlmida lämmatavad teda. See sundis teda otsima väljapääsu välismaalt.

Läbimurre New Yorgis

1958. aastal kolis Kusama New Yorki, kus temast sai kiiresti sealsest avangardistlikust kunstiskeenest lahutamatu osa. Ameerika Ühendriikides lõi ta tuntud «Infinity Net» seeria maale, mille repetitiivsed mustrid pälvisid tähelepanu oma hüpnootilise mõju poolest. New Yorgis tegutses ta koos tuntud nimedega, sealhulgas Andy Warholi ja Claes Oldenburgiga.

Tema tuntus kasvas eriti viimastel aastakümnetel, kui tema loodud «lõpmatuse toad», peeglite ja valguslahendustega loodud ruumid, vallutasid Instagrami ja kunstimuuseumid. 2018. aastal müüdi Los Angeleses asuva The Broad muuseumi näitusele 90 000 piletit vaid loetud ajaga ning 2022. aastal Londonis Tate Modernis toimunud retrospektiiv osutus sedavõrd populaarseks, et selle kestust tuli pikendada.

Tagasipöördumine ja elutöö

1973. aastal naasis Kusama Jaapanisse ning valis elukohaks Tokyo psühhiaatriakliiniku, kus ta veetis oma elu viimased aastakümned. See kliiniline keskkond ei takistanud teda olemast äärmiselt viljakas: ta jätkas maalide, skulptuuride ja installatsioonide loomist, mida eksponeeriti üle kogu maailma.

Kusama on oma autobiograafias rõhutanud, et ta on loonud kunsti kogu inimkonna tervenemise eesmärgil. Ta tegeles aktiivselt ka ühiskonnakriitikaga, protestides näiteks Vietnami sõja vastu ja kritiseerides kunstimaailma kommertsialiseerumist, pannes 1966. aastal Veneetsia biennaali sissepääsu ette 1500 peegeldavat kera, mida ta üritas möödujatele müüa.