Maailma toiduhinnad tõusid kõrgeimale tasemele alates 2022. aastast

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel jõudsid ülemaailmsed toiduhinnad augustis kõrgeimale tasemele alates 2022. aasta novembrist. Hinnatõusu veavad suhkur ja teravili, mida mõjutavad kehv saagikus, logistilised tõrked ja väetiste kättesaadavuse vähenemine.

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) värskeimad andmed näitavad, et augustis saavutas globaalne toiduainete hinnaindeks oma kõrgeima taseme alates 2022. aasta novembrist. Indeks, mis mõõdab rahvusvahelisi hindu sellistele põhikaupadele nagu teravili, piimatooted, liha, taimeõlid ja suhkur, tõusis 133,3 punktini. See tähendab ühekuust kasvutrendi 1,9 protsendi võrra ning aastases võrdluses on hinnad tõusnud 2,5 protsenti.

Kõige teravamalt tõusid hinnad suhkrusektoris, kus kuu lõikes registreeriti 11,9-protsendiline kasv. Kasvu taga on mitu tegurit: Euroopa Liidu suhkrupeedisaagi nõrgad prognoosid, Brasiilia tootmismahtude langus ning kartused Aasia riikide saagikuse pärast, mida on mõjutanud ilmastikunähtus El Niño. Täiendavat survet hinnatasemele avaldas India otsus avada uksed toorsuhkru tollivabale impordile.

Tarneahelad ja kliimamuutused

Pingeid lisab teraviljaturg, kus nisu hind on võrreldes juuliga kerkinud 2,6 protsenti ning eelmise aasta augustiga võrreldes on hinnatõus ulatunud 15 protsendini. FAO märgib, et üheks peamiseks põhjuseks on jätkuvad logistilised takistused Mustal merel. Lisaks on Euroopas põllukultuure laastanud kuumus ja põud. Maisi hinnad kasvasid 2,5 protsenti, mida mõjutasid ebasoodsad ilmastikuolud Euroopa Liidus ning segadused Ukraina ekspordis.

Maximo Torero, FAO peaökonomist, selgitas, et augustis täheldatud hinnatõus on otsene tagajärg riskipreemiate naasmisele toiduainete turgudele. Tema hinnangul halvendavad pakkumisootusi samaaegselt mitmed tegurid: kliimast tingitud vapustused, geopoliitiline ebastabiilsus ja tõrked kaubanduslogistikas. «Turu stabiilsuse tagamiseks on vältimatu vajadus avatud kaubandussuhete ja kindlate põllumajanduslike tarneahelate järele,» rõhutas Torero.

Väetiste defitsiit ja tootmisprognoos

Teine märkimisväärne riskitegur on väetiste tarneahelate häired, mis on otseselt seotud Lähis-Ida konfliktiga. Olukord Hormuze väinas, kus enne laevanduse seiskumist liikus umbes kolmandik maailma lämmastikväetiste kaubandusest, on sundinud tootjaid üle maailma toodangut vähendama. Turuosalised on hoiatanud, et väetiste nappus avaldab põllumajandussaaduste saagikusele ja seeläbi ka toiduhindadele negatiivset mõju viivitusega, ulatudes mitme kuu taha.

Samal ajal on FAO alandanud 2026. aasta maailma teraviljatoodangu prognoosi 2,98 miljardi tonnini, mis on 2 protsenti madalam eelmise aasta näitajast. Sellest hoolimata oleks tegemist ajaloo suuruselt teise saagiga. Organisatsioon prognoosib nisuvarude kuhjumist Venemaal ja Ukrainas, kuna Musta mere ekspordipiirangud ning alternatiivsete transpordimarsruutide napp läbilaskevõime takistavad vilja jõudmist maailmaturule.