Maailma ookeanide temperatuur tõusis rekordkõrgele tasemele

Ookeanide keskmine pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid jõudis laupäeval 21,1 kraadini, mis on kõigi aegade kõrgeim mõõdetud tase. Teadlaste hinnangul süvendavad olukorda nii El Niño ilmastikunähtus kui ka inimtegevusest tingitud kliimamuutused.

Maailma ookeanide veetemperatuur on tõusnud kõigi aegade kõrgeimale tasemele, ületades eelmised mõõtmistulemused. Euroopa kliimateenistuse Copernicus andmetel ulatus ookeanide keskmine pinnatemperatuur väljaspool polaaralasid laupäeval, 4. aprillil, 21,1 kraadini.

See näitaja on pisut kõrgem kui 2024. aasta märtsis registreeritud 21,09 kraadi, mis märgiti üles kolmel eraldi päeval. Tavapäraselt jõuavad ookeanide temperatuurid aastatippu märtsis või aprillis, kui lõunapoolkeral on suve lõpp, mistõttu on praegune augustikuine soojenemine erakordne.

Inimtegevuse ja loodusjõudude koosmõju

Samantha Burgess, Copernicuse asedirektor, rõhutas, et tegemist on selge signaaliga ookeanidele avaldatavast kasvavast survest. Tema sõnul lisab El Niño süsteemi kuumust, kuid see toimib aastakümneid kestnud inimtekkelise globaalse soojenemise taustal.

Teadlaste muret süvendab asjaolu, et ookeanid on juba praegu erakordselt soojad, kuigi El Niño nähtus on alles teel oma prognoositud tipptaseme poole. Ilmastikunähtus soojendab Vaikse ookeani ida- ja keskosa, mis mõjutab globaalseid keskmisi temperatuure. Eeldatavalt kestab El Niño mõju kuni jõuludeni.

Ookeanid neelavad üle 90 protsendi kasvuhoonegaaside emissioonidest tulenevast liigsest soojusest. See protsess muudab ilmastiku äärmuslikumaks: tormid saavad täiendavat energiat ja niiskust, samas kui rannikualadel väheneb meretuulte jahutav mõju. Soojem vesi paisub, mis tõstab merepinda ja suurendab üleujutuste ohtu.