Maailma ookeanide pinnatemperatuurid tõusid juulis rekordkõrgusele

Juulis mõõdeti maailma ookeanide, välja arvatud polaarpiirkonnad, rekordiline keskmine pinnatemperatuur 20,96 kraadi. Samal ajal kannatab Lääne-Euroopa äärmusliku kuumuse, põua ja metsatulekahjude all, mis koormavad veevarustust ja energiatootmist.

Maailma ookeanid saavutasid juulis kõigi aegade kõrgeima temperatuuri, selgub Euroopa Liidu kliimaseireteenistuse andmetest. Väljaspool polaarpiirkondi, 60. põhjalaiuskraadi ja 60. lõunalaiuskraadi vahel, ulatus ookeanide keskmine pinnatemperatuur 20,96 kraadini. See ületab 2024. aasta juulis püstitatud varasema rekordi, mis oli 20,89 kraadi.

Temperatuuride tõusu taga on osaliselt Vaikses ookeanis arenev El Niño nähtus, mis loodusliku ilmastikumustrina koostoimes inimtekkeliste kliimamuutustega põhjustab temperatuuri järske hüppeid. Copernicus Climate Change Service'i andmetel oli möödunud kuu maailmas rekordiliselt soojuselt teisel kohal, olles 1,47 kraadi soojem kui hinnanguline tööstuseelne keskmine.

Ookeanide soojenemine ja globaalsed tagajärjed

Ookeanid toimivad kliima oluliste reguleerijatena, neelates suurema osa kasvuhoonegaaside tekitatud liigsest soojusest ning tootes poole maakera hapnikust. Soojemad veemassid suudavad siiski vähem süsinikdioksiidi siduda, jättes atmosfääri rohkem kliima soojenemist põhjustavaid gaase. Kõrgemad ookeanide temperatuurid mõjutavad negatiivselt ka mereökosüsteeme, sundides liike liikuma jahedamate vete otsingul, mis omakorda lõhub toiduahelaid.

Euroopa silmitsi ekstreemse kuumuse ja põuaga

Lääne-Euroopas oli juuni ja juuli keskmine õhutemperatuur 21,62 kraadi, mis on 2,79 kraadi üle tavapärase taseme ning kõrgeim näitaja kahekuulise perioodi kohta. „Lääne-Euroopas on valitsenud erakordse kuumuse periood,“ nentis Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse kliimastrateegia juht Samantha Burgess. Tema sõnul on tegemist selge näitega sellest, kuidas kliimamuutused võimendavad äärmuslikke ilmastikuolusid, kus kuumus ja põud üksteist vastastikku tugevdavad.

Piirkonna jõgede, nagu Seine, Rein ja Doonau veetase on langenud erakordselt madalale, mis raskendab veevarustust, niisutust ja jõetransporti. Prantsusmaal, Hispaanias ning Saksamaa osades on mulla niiskustase tunduvalt madalam kui 2022. aasta ränga põua ajal, mis loob soodsa keskkonna ulatuslikeks metsatulekahjudeks. Copernicus Atmosphere Monitoring Service'i direktori Laurence Rouili sõnul toovad kliimamuutused üha sagedamini kaasa kuiva ja kuuma ilma, mis soosib suuri ja intensiivseid metsatulekahjusid ning pikendab tuleohtlikku hooaega põhja suunas.

Veevarustuse surve ja uus reaalsus

Ühendkuningriigis on pikaajaline kuivaperiood pannud surve alla veevarustuse. Met Office'i andmetel on Inglismaal ja Walesis registreeritud viimase 190 aasta kuivaim juuli. Suur osa Inglismaast on ametlikult kuulutatud põuapiirkonnaks. Suurbritannia kliimateadlase Mike Kendoni hinnangul on 20. sajandi kliima kadunud. „Me elame praegu ajalooliste ja enneolematute muutuste ajal,“ märkis Kendon, lisades, et näiteks Lõuna-Inglismaa aasta kuumim päev on nüüd 4,5 kraadi soojem kui aastatel 1961-1990.