Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon hoiatab Genfis: oodata on ajaloo tugevaimat El Niñot

Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon (WMO) prognoosib, et kujunemas on viimase nelja aastakümne võimsaim El Niño. Ilmastikunähtus kestab kindlalt 2027. aasta veebruarini, tuues endaga kaasa äärmuslikku kuumust, põuda ja üleujutusi.

Genfis asuv Maailma Meteoroloogiaorganisatsioon teatas neljapäeval avaldatud raportis, et El Niño ilmastikunähtus on intensiivistumas ning ületab tõenäoliselt kõik varasemad rekordid alates vaatluste algusest 1980ndatel. WMO juht Celeste Saulo rõhutas pressikonverentsil, et praegune prognoos on erakordne.

Rekordiline intensiivsus

Organisatsioon hindab peaaegu 100-protsendilise kindlusega, et nähtus püsib aktiivsena 2027. aasta veebruarini. See on esimene kord, kui WMO on väljendanud nii kõrget kindlusastet. Vaikse ookeani troopiliste piirkondade pinnatemperatuurid on juba praegu tunduvalt üle keskmise. Mõnes piirkonnas on veealused temperatuurid juulis ja augusti alguses ületanud tavapärased mõõdikud enam kui 8 kraadiga.

ÜRO peasekretär António Guterres tõdes olukorra tõsidust. «El Niño on meie silme all paisumas,» märkis Guterres oma avalduses. «Teadus ei jäta ruumi kahtlusteks: planeet on tundmatutes vetes ja need veed soojenevad.»

Mõju majandusele ja elutingimustele

El Niño algab Vaikse ookeani kesk- ja idaosa ekvatoriaalvööndi pinnatemperatuuri tõusust, mis vallandab ahelreaktsiooni tuulte, õhurõhu ja sademete mustrites üle kogu maailma. Tüüpiliselt toob see kuivust Austraaliasse, Indoneesiasse ja Amazonase piirkonda, samas kui Ida-Aafrika ja USA lõunaosariigid võivad silmitsi seista intensiivsete sadudega.

Kuigi El Niño ei ole kliimamuutuste otsene põhjus, võimendab see fossiilkütuste põletamisest tingitud globaalset soojenemist. Saulo sõnul tuleb ühiskondadel valmistuda tõsisteks häireteks tarneahelates, majanduses ja kliimatundlikes sektorites. Ajalooliselt on El Niño järgne aasta olnud sageli erakordselt soe, mis tähendab, et varasemad temperatuurirekordid võivad peatselt puruneda.