Maaelu Edendamise Sihtasutus muudab eluaseme kaaslaenu püsivaks meetmeks

Maaelu Edendamise Sihtasutuse eluaseme kaaslaenu pilootprojekt muutub püsivaks teenuseks, mis aitab maapiirkondades kodu soetada või renoveerida. Meede võimaldab inimestel saada lisalaenu juhtudel, kui kinnisvara turuväärtus ei kata panga nõudeid.

Maapiirkondades elamute soetamine või ehitamine on sageli takistatud olukorras, kus kinnisvara tagatisväärtus jääb alla tegeliku turuhinna või ehituskulu. See sunnib panku väljastama väiksemaid laenusummasid ka neile klientidele, kelle sissetulekud võimaldaksid suurema kohustuse teenindamist. Olukorra lahendamiseks muudab riik Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) senise eluaseme kaaslaenu pilootprojekti püsivaks finantsmeetmeks.

«Kui inimene suudab laenu tagasi maksta, ei peaks kodu ostmine või ehitamine jääma ära kinnisvara madala tagatisväärtuse tõttu. Kaaslaen annab võimaluse jääda oma kodukohta või asuda maale elama. Viime selle võimaluse pilootprojektist püsivaks meetmeks,» sõnas regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras.

Kuidas kaaslaen toimib

Kaaslaenu eesmärk on täita lõhe pangalaenu ja vajaliku investeeringusumma vahel. Pank annab inimesele tavapärase põhilaenu ning MES võimaldab täiendavat kaaslaenu summas kuni 100 000 eurot. See võimaldab koduostjal või ehitajal vähendada omafinantseeringu nõuet. Lisaks uute kodude rajamisele saab kaaslaenu kasutada ka olemasolevate elamute rekonstrueerimiseks.

Eelnõuga antakse MES-ile selge õiguslik alus kaaslaenu pakkumise jätkamiseks. Täpsemad tingimused, sealhulgas sihtpiirkonnad ja sihtgrupid, lepitakse edaspidi kokku ministeeriumi ja sihtasutuse vahelises halduslepingus.

Senised tulemused

Märtsi seisuga oli sõlmitud üle 400 kaaslaenulepingu, mis näitab selget nõudlust meetme järele. Sihtasutus oli selleks ajaks väljastanud 26,8 miljoni euro ulatuses kaaslaene, samas kui pangad olid panustanud põhilaenudena 36,7 miljonit eurot. Laenuvõtjad olid nendesse projektidesse investeerinud omavahenditena 9,4 miljonit eurot. Statistika näitab, et kaaslaenudest 39 protsenti on suunatud uute elamispindade ehitamiseks.