Maa- ja ruumiamet avalikustas põhjaliku Eesti kinnisvaratehingute andmebaasi

Maa- ja ruumiamet avas uue veebikeskkonna, mis koondab Eesti kinnisvaraturu andmed alates 1996. aastast. Andmebaas võimaldab analüüsida tehinguid nii ruutmeetrite, rahalise väärtuse kui ka turuosaliste lõikes.

Maa- ja ruumiamet tegi kättesaadavaks uue statistilise keskkonna, mis koondab Eesti kinnisvaraturu andmeid alates 1996. aastast. Varem killustatud registrite info on nüüd koondatud ühte kohta, võimaldades analüüsida tehinguid riigi, maakonna ja kohaliku omavalitsuse tasandil.

Andmebaas võimaldab vaadelda kinnisvara liikumist mitme erineva kriteeriumi alusel. Kasutajad saavad eristada tehingute osapooli, jagades need eraisikuteks ja juriidilisteks isikuteks, ning eraldada tehinguid, kus osalejateks on Eesti residendid või välisriikide kodanikud. Samuti on võimalik võrrelda erinevaid tehinguliike, olgu selleks siis ost-müük, kinkimine või vahetustehingud, ning vaadelda erinevaid varaklasse, nagu korteriomandid või metsamaa.

Ühe huvipakkuvama osa andmebaasist moodustab ostujõu analüüs. Näiteks 2025. aasta andmeid vaadates selgub piirkondlik korterite kättesaadavus keskmise brutopalga suhtes. Andmetest nähtub, et on omavalitsusi, kus ühe kuu brutopalgaga ei ole võimalik soetada isegi ühte ruutmeetrit elamispinda.

Statistika heidab valgust ka välisinvestorite käitumisele. Ajalooliste andmete võrdlus näitab, et kui veel aastate eest olid Venemaa elanikud Eesti kinnisvaraturul aktiivsed ostjad, siis alates 2021. aastast on suund muutunud ja neist on saanud pigem müüjad. Andmed on korrigeeritud praeguste halduspiiride järgi, tagades võrreldavuse ka aastakümnete taguste tehingutega.