Lukoili välisvarade müük: Carlyle loobus, teatepulk läks Trumpi lähikonnaga seotud konsortsiumile

USA investeerimisfond Carlyle on lõpetanud läbirääkimised Vene naftagigandi Lukoili rahvusvahelise äri ostmiseks. Tehingut üritab nüüd lõpule viia miljardär Todd Boehly juhitud konsortsium, milles on oluline roll nii USA valitsusel kui ka Donald Trumpi perekonnaga seotud Lähis-Ida investoritel.

USA investeerimisfond Carlyle on ametlikult lõpetanud läbirääkimised Venemaa energiakontserni Lukoili rahvusvaheliste varade omandamiseks. Nüüd on protsessi keskmesse tõusnud miljardär Todd Boehly juhitud konsortsium, millel on tihedad sidemed Donald Trumpi lähedaste ringkondadega. USA valitsuse arengufinantseerimise korporatsioon (DFC) on samuti tehingusse kaasatud, omandades kavandatavas uues ettevõttes 15-protsendise osaluse.

Kokkuleppe kohaselt saavad enamuse ehk üle 50 protsendi aktsiatest investorid Lähis-Ida riikidest. Samas kavatsetakse juhtimisohjad ehk kontrolli nõukogu üle anda USA poolele. See struktuur on tekitanud küsimusi nii Washingtonis kui ka rahvusvahelisel tasandil.

Huvide konflikt ja poliitilised sidemed

Tehinguga seotud investorite ring viib otse Trumpi perekonnani. Lähis-Ida investorite hulgas on osapooli, kes on varem investeerinud Jared Kushneri fondi Affinity Partners. Need samad partnerid, sealhulgas Araabia Ühendemiraatide valitseva perekonnaga seotud struktuurid, on koostöös Kushneri ja tema abikaasa Ivanka Trumpiga arendanud luksuskuurorti Albaanias. Samuti on neil sidemeid krüptovaluutaprojektiga World Liberty Financial, mida on toetanud Trumpi pojad.

Konsortsiumi juht Boehly, kes on viimase kahe aasta jooksul annetanud umbes kaks miljonit dollarit Trumpi toetavatesse poliitilistesse projektidesse, hoiab endale vaid vähemusosalust. Vaatlejad juhivad tähelepanu asjaolule, et Vladimir Putin kohtus septembris Kremlis Kushneri ja Trumpi eriesindaja Steve Witkoffiga, arutades tehingu detaile. See kohtumine on seotud laiemate kõnelustega Ukraina sõja lõpetamiseks.

Kell tiksub tehinguni

USA rahandusministeerium ja teised ametkonnad peavad müügi heaks kiitma enne 22. oktoobrit 2026, mil aegub Lukoili välisvarade müüki lubav litsents. Algselt 22 miljardile dollarile hinnatud varade hulka kuuluvad nafta- ja gaasimaardlad, rafineerimistehased Bulgaarias ja Rumeenias ning tanklaketid. Ükski müügist saadav tulu ei tohi sanktsioonide tõttu jõuda Venemaa riigini enne vastavate piirangute tühistamist.

Senatist on kostnud kriitikat. USA senaatorid Roger Wicker ja Jeanne Shaheen saatsid 7. oktoobril kirja välisminister Marco Rubiole ja rahandusminister Scott Bessentile, nõudes Venemaa energiasektori suhtes surve suurendamist. Nad rõhutasid, et tehing ei tohi kaudselt rahastada Venemaa riigikassat. Lukoil ise teatas 2025. aastal üle triljoni rubla ulatuvast kahjumist, olles sunnitud rahvusvahelisest ärist suuresti loobuma.