Lukašenka surve all: Ukraina nõuab relvakorrektsiooni seadmete eemaldamist Valgevenest

Venemaa on 2025. aastal tugevdanud survet Valgevenele, et kaasata riik senisest rohkem sõtta Ukraina vastu. Samal ajal nõuab Ukraina president Volodõmõr Zelenski, et Valgevene eemaldaks oma territooriumilt relvade tulejuhtimiseks kasutatavad retraanslaatorid, ähvardades muidu neid ise hävitada. Lukašenka on ultimaatuile siiani vastamata jätnud.

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka on sattunud Venemaa ja Ukraina risttulle: Moskva nõuab riigi tugevamat kaasamist sõtta, Kiiev aga ähvardab ise hävitada Valgevene territooriumil paiknevad droonide juhtimisseadmed. Sellest kirjutab The Wall Street Journal, tuginedes praegustele ja endistele Euroopa ning Venemaa ametnikele.

Venemaa survestab Valgevenelt rohkem

Venemaa soovib kasutada Valgevene territooriumi drooniründete laiendamiseks Ukraina vastu, osa Ukraina vägesid Donbassi rindelt eemale tõmbamiseks ning operatsioonide läbiviimiseks Valgevenega piirnevate NATO liikmesriikide vastu. Endise Vene luureohvitseri sõnul toimuvad läbirääkimised Lukašenkaga peamiselt Venemaa suursaadiku Boriss Grõzlovi vahendusel, ning peamise survehoovana kasutatakse Minski sõltuvust Venemaa rahalisest toetusest.

Allikad rõhutavad siiski, et hetkel puuduvad märgid Valgevene lähiajalisest veelgi sügavamast kaasamisest konflikti. Seda eriti arvestades, et Venemaa on hiljuti pidurdunud Donbassis ja kannatab Ukraina löökide all kütusepuuduse näol.

Zelenski ultimaatum Lukašenkale

19. juunil esitas Volodõmõr Zelenski Lukašenkale konkreetse nõudmise. «Tema tornides on retraanslaatorid. Tema territooriumil, kahe Ukrainaga piirnevate oblasti ääres, paikneb tehnika, mis korrigeerib tuld Ukraina elanike pihta. Kas ta suudab selle eemaldada? Arvan, et tal kulub selleks nädal. Kui ta seda ei tee, teeme seda meie,» ütles Zelenski.

Ukraina väidab, et Valgevene territooriumil asuvad antennid on osa Vene kaugjuhitavate droonide, nagu «Geran» ja «Gerbera», kahepoolse videosideühenduse süsteemist, mida kasutatakse Kiievi ründamisel. Relvajõud kasutavad nn mesh-võrke, kus droonid toimivad üksteise jaoks õhus olevate retraanslaatoritena, kuid primaarne signaal tuleb maapealsest seadmestikust.

Ukraina välisministeeriumi eriesindaja Jaroslav Tšornohori sõnul ei tähenda seadmete «eemaldamine» tingimata füüsilist hävitamist. «Sarnane olukord oli juba veebruaris. Siis õnnestus neid retraanslaatoreid kaugjuhtimisega, ütleme nii, summutada,» lausus Tšornohir.

Eksperdid on eri meelt

Analüütikud on Zelenski ultimaatumi tõsiduse üle eriarvamusel. Endine Ukraina suursaadik Valgevenes Ihor Kõzõm nimetas seda «lojaalsusprooviks», samal ajal kui väljaande Europejska Pravda peatoimetaja Sergei Sidorenko leiab, et Ukraina on valmis Valgevene territooriumil löoke teostama.

Valgevene Raadio Vabaduse poliitkommentaator Juri Drakohrust hoiatas aga, et selline löök võib olla just see, mida Venemaa soovib, casus belli ehk sõjapõhjus Valgevene ja Ukraina vahel. Analüütik Aleksandr Fridman täheldas, et Kiiev tõlgendab Lukašenka varasemat deeskalatsioonisamme nõrkuse märgina ning usub seetõttu, et hetk on sobiv surve suurendamiseks.

Lukašenka vaikib, kuid kohtub Putiniga

Lukašenka pole Zelenski ultimaatumile ligi nädal hiljem avalikult vastanud. Selle asemel on ta teatanud kohtumisest Vladimir Putiniga, Kreml kinnitas, et arutatakse ka Zelenski ultimaatumit, ning pikemast välislähetusest. Valgevene sõjaväelased on kordanud lubadust mitte konflikti sattuda, kuid riigis tekitas Zelenski avaldus rahva seas ärevust. Propagandist Grigori Azarjonok soovitas Zelenskil «kaineks saada».