Lüganuse valda kavandatava VKG biotoodete tehase tulevik on ebakindel

Viru Keemia Grupp pole suutnud leida toimivat ärimudelit oma Lüganuse valda planeeritud biotoodete tehasele, mistõttu on investeerimisotsus edasi lükkunud. Projekti eelarve on kasvanud 1,2 miljardi euroni ning võimaliku valmimiseni kulub praeguste plaanide kohaselt veel aastaid.

Viru Keemia Grupp (VKG) on sattunud raskustesse oma Lüganuse valda planeeritud suurejoonelise biotoodete tehase rajamisega. Aastaid ettevalmistatud projekt seisab endiselt investeeringute ja selge ärimudeli ootel. Ettevõttel pole õnnestunud välja töötada kuluplaani, mis võimaldaks tehasel globaalsel turul konkurentsivõimeliselt tegutseda.

Investeerimisotsus lükkub aastate taha

VKG juhatuse esimees Ahti Asmann tunnistab, et olukord on keeruline, kuna tavapärane Euroopa lähenemine ja Euroopa hinnatasemed ei pruugi maailmaturul soovitud kasumlikkust tagada. «Biotoodete tehasega on lugu keeruline. Me oleme tõesti investoritega suhtluses olnud ja me oleme aru saanud, et tavapäraselt euroopalikku lähenemist kasutades, Euroopa hindasid kasutades võib olla keeruline maailmas konkureerida,» selgitas Asmann.

Ettevõte on seadnud uueks eesmärgiks jõuda investeerimisotsuseni 2028. aasta esimeseks kvartaliks. Kui selleks ajaks sobivat investorit ei leita, hindab VKG projekti tasuvust uuesti ja otsustab, kas Lüganuse valla plaanidega on mõtet üldse edasi minna. Kui tehas siiski õnnestub realiseerida, peaks see kavade kohaselt uksed avama 2030. aastal, mis on algsest ajakavast neli aastat hiljem.

Kulud on hüppeliselt kasvanud

Projekti maksumus on viimase ajaga märgatavalt suurenenud. Algsete hinnangute 800 miljoni euro asemel küündib nüüdne prognoos 1,2 miljardi euroni. Seni on VKG projekti arendamisse panustanud 2 miljonit eurot. Ootuste kohaselt peaks tehas väheväärtuslikust puitmaterjalist tselluloosi, biokemikaale ja muid tööstustooteid tootma, pakkudes kõrvalsaadusena 800 gigavattundi elektrit aastas.

«Otsime praegu viisi, kuidas struktureerida projekti selliselt, et ta oleks konkurentsivõimeline ja et selle investeeringu saaks mõistlikumate kuludega rajada,» ütles Asmann. Vahepeal on ettevõte vabastanud Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) kümneaastasest toorme ostukohustusest, mis oli osa tehase algsest toormestrateegiast.