Lüganuse ja Viru-Nigula tuumajaama plaanidesse kaasatakse kultuurisemiootikud

Majandusministeerium on käivitanud tuumaelektrijaama asukohavaliku uuringud Lüganusel ja Viru-Nigulas, kaasates sellesse kultuurisemiootilise analüüsi. Siseministeerium nõuab protsessi lisamist ka detailsemaid elanikkonnakaitse ja kriisijuhtimise punkte.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on alustanud tuumaelektrijaama riikliku eriplaneeringu asukoha eelvaliku protsessi, mis puudutab otseselt Lüganuse ja Viru-Nigula piirkonda. Projekti raames tellitakse lisaks tehnilistele analüüsidele ka põhjalik sotsiaalne uuring, mille osana kasutatakse kultuurisemiootilist analüüsi.

Narratiivide ja hirmude kaardistamine

Konsultatsioonifirma Skepast&Puhkim koostatud lähteülesanne näeb ette aastatel 2023-2026 Eesti ja vene keeleruumis levinud narratiivide ja hirmude kaardistamist. Uuringus tuginetakse Juri Lotmani semiosfääri mudelile, et selgitada, millised argumendid võimendavad ühiskondlikke vastandusi ja millised neid leevendavad. Analüüsi eesmärk on toetada teadlikumat kommunikatsiooni ja maandada riske, mis on seotud võimaliku sotsiaalse vastupanu ja polariseerumisega.

Sotsiaalsete mõjude hindamine ei piirdu vaid teoreetilise mudeliga. Riik plaanib läbi viia ka antropoloogilise kogukonnauuringu, mis koosneb süvaintervjuudest potentsiaalsete asukohtade elanike, kohalike liidrite, ametnike ja ettevõtjatega. Tulemused peaksid andma juhised edasiseks kaasamisprotsessiks, mis arvestaks kohaliku kogukonna ootustega.

Siseministeeriumi karmistuvad nõudmised

Siseministeerium on esitanud planeeringu lähteülesannetele omapoolsed täiendused, rõhutades vajadust hinnata tuumajaama asukohta laiemalt kui vaid kiirgusohutuse vaatest. Tuuli Räim, siseministeeriumi kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler, märkis vastuses, et asukohaalternatiivide võrdlemisel tuleb hinnata hädaolukorraks valmisoleku ja reageerimise praktilist teostatavust.

Ministeeriumi hinnangul peab analüüs hõlmama päästeasutuste ligipääsuvõimalusi, transpordivõrgu läbilaskvust ning alternatiivsete evakuatsiooniteede olemasolu juba planeerimise varajases faasis. Samuti tehti ettepanek täiendada kogukonnauuringut riskikommunikatsiooni plokiga, et välja selgitada, milliseid infokanaleid peavad kohalikud elanikud kiirgusavarii korral kõige usaldusväärsemaks.

Riiklik praktika teadusuuringute tellimisel

Riigiasutuste otsus kaasata suurprojektidesse semiootikuid ei ole erandlik nähtus. Sarnaseid analüüse on tellitud nii kohtusüsteemi kui ka erinevate ministeeriumide poolt. Näiteks tellis Harju maakohus 2024. aastal ekspertiisi Palestiina-teemalistel meeleavaldustel kasutatud loosungite tähendusvälja selgitamiseks, et lahendada vaidlusi võimaliku vaenukõne üle. Samuti on politsei- ja piirivalveamet tellinud Tartu Ülikooli teadlastelt hinnanguid avalikus ruumis pingeid tekitanud monumendikoopiate semantilise tähenduse kohta.