Lubadused ja tegelikkus: mida Reformierakond enne 2023. aasta valimisi tõotas — ja mis kolme aastaga juhtus

Reformierakond võitis 2023. aasta valimised majandusliku pädevuse ja madalate maksude lipu all. Kolm aastat hiljem on pilt kahetine: julgeolekulubadused peeti, kuid majandus- ja maksupoliitikas läks sõna ja teo vahe teravaks. Vaatame üle valitsuse tegeliku bilansi — ausalt ja mõlemalt poolt.

Kui Reformierakond 2023. aasta märtsis valimised veenvalt võitis, oli sõnum selge: stabiilsus, majanduslik mõistlikkus ja madalad maksud. Kolm aastat hiljem, valitsedes koos Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatidega, on selle lubaduse bilanss segane. Osa tõotusi peeti kindlalt — teised pöörati pea peale. See lugu ei ole süüdistus ega kaitsekõne, vaid katse teha ausat kokkuvõtet.

Majandus: pädevuse partei majanduslanguse ajastul

Reformierakond on end aastakümneid müünud majandusliku kompetentsi parteina. Ometi langes Eesti tema valitsemise all ühte Euroopa Liidu pikimasse majanduslangusesse: SKP kahanes 2022. aastal 0,5%, 2023. aastal koguni 3% ja 2024. aastal veel 0,3% — kolm järjestikust langusaastat. Taastumine oli 2025. aastal tagasihoidlik, vaid ligi 0,6%.

Osa põhjustest oli väljaspool valitsuse kontrolli: kõrge inflatsioon, Venemaa sõda, nõrk välisnõudlus ja kõrged intressimäärad. Kuid partei, kes lubas majanduslikku juhtimist, sattus kaitsepositsioonile just oma tugevaimal väljal. Samal ajal kasvas eelarvepuudujääk — 2024. aastal ligi 3% SKP-st, prognoosi järgi 2026. aastaks veelgi enam — ja riigivõlg, ehkki Euroopa mõistes endiselt madal, hakkas kiiresti tõusma.

Maksud: madalate maksude partei suurim maksutõus

Kõige teravam vastuolu puudutab makse. Valimiseelne Reformierakond lubas hoiduda maksukoormuse kasvatamisest ja kaotada nn maksuküür. Valitsuses läks teisiti — ja ulatuslikult:

Käibemaks tõusis 20%-lt 22%-le (jaanuar 2024) ja seejärel 24%-le (juuli 2025), seekord püsivalt. Üksikisiku tulumaks kerkis 22%-le (2025) ja 24%-le (jaanuar 2026). Automaks — Eestis seni olematu maksuliik — jõustus 2025. aasta jaanuaris. Majutusteenuste käibemaks tõusis 9%-lt 13%-le. Ettevõtete kasumimaks tõusis ning 2026. aastast lisandus 2% kasumimaks.

Kokkuvõttes viis madalate maksude partei läbi Eesti lähiajaloo ulatuslikuma maksutõusude paketi. Valitsus põhjendas pööret muutunud oludega: kaitsekulude vajadus üle 3% SKP-st, kasvav eelarveauk ja fiskaalne surve olid reaalsed. Kriitikute jaoks jäi aga alles lihtne fakt — valijatele lubati üht, tehti teist.

Ühe osalise tagasipöörde tegi Riigikogu 2025. aasta juunis, tühistades planeeritud ajutise kaitsemaksu aastateks 2026–2028 — kaudne tunnistus, et maksukoormuse piir oli käes.

Haridus: lubadused ja ajaloo esimene suurstreik

Haridus oli kampaanias kesksel kohal — lubati õpetajate palka tõsta ja haridusse rohkem panustada. 2024. aasta jaanuaris jõudis pinge haripunkti: Eesti Haridustöötajate Liit kuulutas välja tähtajatu üldstreigi, mis kestis nädalaid ja oli omalaadne verstapost. Õpetajad nõudsid miinimumpalgaks 1950 eurot; valitsus kehtestas 1803 eurot. Streik lõppes kompromissiga, mida ametiühing ise nimetas miinimumlahenduseks.

Osa lubadusest liikus siiski edasi: eesmärk tõsta õpetaja keskmine palk 2027. aastaks 120%-ni riigi keskmisest jäi laua peale ning 2026. aastaks tõusis õpetaja miinimumpalk ligi 1970 euroni. Kuid tee sinna kulges läbi esimese haridusstreigi — mitte just pilt, mida valitsus oleks soovinud.

Peretoetused: reform, mis takerdus

Koalitsioon soovis liikuda universaalselt lastetoetuselt vajaduspõhisele süsteemile — idee, mida Reformierakond on aastaid korrutanud. Praktikas takerdus see: valitsus tunnistas, et lähiajal pole muutus teostatav. Mõned sihitud sammud tehti — üksikvanema elatisabi tõsteti 200 euroni ja parandati vanema kaotanud laste tuge —, kuid suurem ümberkorraldus jäi lubaduseks paberil.

Mis peeti: julgeolek ja eesti keel

Tasakaalu huvides tuleb ausalt öelda: mitut keskset lubadust täideti kindlalt.

Kaitse ja välispoliitika. Kaitsekulud tõsteti lubatud tasemele ja üle selle, ning Eesti toetus Ukrainale jäi üheks Euroopa jõulisemaks. Siin oli sõna ja teo vahel selge kooskõla — ja see määras ka Eesti rahvusvahelise maine. Kaja Kallas lahkus 2024. aastal Euroopa Liidu välispoliitika kõrgeks esindajaks; peaministriks sai Kristen Michal, kelle valitsus hoidis sama julgeolekukurssi.

Eestikeelne haridus. Üleminek eestikeelsele õppele — pikalt lubatud, kaua edasi lükatud reform — käivitus 2024. aasta sügisel. Vaatamata vaidlustele elluviimise tempo ja ressursside üle, liikus see lubadus tegudesse.

Poliitiline hind

Lubaduste ja tegude lõhe maksis kätte. Reformierakonna reiting kukkus järsult — majandusliberaalne valijaskond, kes andis hääle madalate maksude eest, tundis end petetuna, ja avalikus arutelus kõlas korduvalt sõna „valimispettus". Partei, kes oli võitnud stabiilsuse ja pädevuse kuvandiga, leidis end kaitsepositsioonilt just neil väljadel, mida oli pidanud oma tugevuseks.

Kokkuvõte

Aruandekohustuse vaates on Reformierakonna kolme aasta bilanss kahetine. Julgeoleku-, välispoliitika ja keelepoliitika väljal peeti sõna — mõned lubadused isegi ületati. Majandus- ja maksupoliitikas läks lubaduste ja valitsemise reaalsus teravasse vastuollu, ja just see määrab selle valitsuse pärandi.

Küsimus, kas tegu oli paratamatu kohanemisega sõja- ja kriisiajastuga või valijate usalduse petmisega, ei ole ühese vastusega. Kuid demokraatia toimib siis, kui neid küsimusi küsitakse — ja kui lubadusi mõõdetakse tegude, mitte kampaaniakõnede järgi.