Lõuna-Korea kaalub demograafilise kriisi tõttu naiste kohustuslikku ajateenistust

Lõuna-Koreas on avalik toetus naiste kohustuslikule ajateenistusele kasvanud ligi 60 protsendini. Võimud valmistuvad sügisel avalikustatavateks riigikaitse reformideks, et lahendada järsult vähenevate ajateenijate arvuga seotud probleeme.

Lõuna-Koreas on ühiskondlik debatt naiste kohustusliku ajateenistuse üle jõudnud uude faasi, kus ligi 60 protsenti elanikest toetab naiste kaasamist riigikaitsesse. Reformi Instituudi poolt 20. augustil avaldatud uuringu kohaselt on toetus kasvanud eriti noorte meeste seas, kes näevad selles küsimust võrdsest kohtlemisest.

Demograafiline surve

Kaitseministeeriumi andmetel langes ajateenistuseks sobivate meeste arv 2019. aasta 332 000-lt 2022. aastaks 257 000-ni. Prognoosid näitavad, et 2043. aastaks kahaneb see arv 120 000-ni, mis sunnib valitsust otsima alternatiivseid lahendusi inimressursi puudusele.

Sogangi ülikooli professor Hyobin Lee selgitab, et paljud noored mehed seavad kahtluse alla senise olukorra, kus ainult mehed peavad oma karjääri või haridustee pooleteiseks aastaks katkestama. Lee hinnangul on sooline võrdõiguslikkus muutunud oluliseks ühiskondlikuks väärtuseks, mistõttu küsivad paljud, miks on üks riigi peamistest kodanikukohustustest endiselt jaotatud vaid soopõhiselt.

Vastanduvad seisukohad

Kõik eksperdid muudatustega siiski nõus pole. Akadeemik Song Young-Chae rõhutab, et riigikaitse vajadusi tuleks lahendada tehnoloogiaarenduse, mitte sundteenistuse laiendamisega. Tema hinnangul peaks Lõuna-Korea investeerima rohkem mehitamata süsteemidesse ja robootikasse, et kaitsta piire ilma täiendava inimressursita.

Lõuna-Koreas arutletakse riikliku kaitseplaani muutmise üle, kus üheks keskseks teemaks on ajateenistuse süsteemi uuendamine. Sõjaväe personalivolinik Hong So-young on viidanud, et riik seisab silmitsi demograafiliste väljakutsetega ja süsteem vajab kaalumist. Plaani detailid avalikustatakse tänavu sügisel.