Lõuna-Euroopa vaevleb maastikupõlengute küüsis: Prantsusmaa ja Hispaania on kriisi keskel

Euroopa lõunaosas möllavad ulatuslikud maastikupõlengud, mis on sundinud tuhandeid inimesi kodudest evakueeruma ning hävitanud kümneid tuhandeid hektareid maad. Kriitiline olukord, mida võimendavad äärmuslikud kuumalained ja kliimamuutused, on viinud tuletõrjeoperatsioonid piirini nii Prantsusmaal kui ka Hispaanias.

Suvehooaja saabudes on Lõuna-Euroopa sattunud silmitsi ajalooliselt raskete maastikupõlengutega, mis on haaranud nii Hispaania kui ka Prantsusmaa metsapiirkondi, tekitades ulatuslikke kahjustusi ja nõudes ulatuslikke evakueerimisi. Olukord on muutunud eriti teravaks juulikuus, mil pikaajaline põud ja kuumalained on muutnud taimestiku äärmiselt tuleohtlikuks.

Hispaania põlengute raskuspunkt

Hispaanias on olukord olnud eriti kriitiline Guadalajara provintsis, kus tänavune suurim maastikupõleng on haaranud ligikaudu 32 000 hektarit. Võimud on andnud evakueerimiskorralduse 34 asulale, mistõttu on tuhanded inimesed pidanud kodudest lahkuma. Kuigi kolmapäevaks ilmnes märke tule leviku aeglustumisest, püsib piirkonnas endiselt kõrge oht. Hispaania meteoroloogiateenistus on väljastanud kõrgeima taseme hoiatused suurele osale riigist, märkides, et Sahara kõrbest saabuv kuum õhumass ja tolm raskendavad kustutustöid märgatavalt. Kokku on Hispaanias sel aastal tules hävinud üle 100 000 hektari maad, mis võrdub ligikaudu viimase kümnendi keskmise aastase näitajaga.

Prantsusmaa kriisipiirkonnad

Prantsusmaal on olukord teravnenud riigi kaguosas asuvas Vari departemangus. Teisipäeval puhkenud tulekahju oli kolmapäevaks laienenud 2500 hektarile, sundides umbes 400 inimest evakueeruma ning hävitades elumaju. Päästetöid on läbi viimas ligikaudu 1100 tuletõrjujat, keda toetavad kustutuslennukid ja helikopterid. Tugev tuul on muutnud tule leviku ettearvamatuks ja ohtlikuks. Lisaks Varios toimuvale on riigis varemgi probleeme olnud, juuli alguses evakueeriti Hispaania piiri lähedalt üle 10 000 inimese. Prantsusmaal on tänavu põlenud juba üle 41 000 hektari metsa ja maastikku, mis on pea neli korda enam kui tavapärane tase.

Kliimamuutuste ja hooletuse mõju

Eksperdid ja võimud rõhutavad, et tulekahjude sagenemine pole juhuslik, vaid seotud kliimamuutustega, mille tõttu soojeneb Euroopa maailma keskmisest kiiremini. See loob pikemaid ja sagedasemaid põuaperioode. Samuti on probleemiks maapiirkondade tühjenemine, mille tõttu hüljatud põllud ja hooldamata metsad kasvavad täis kergesti süttivat võsa. Tulekahjude algpõhjusteks on sageli olnud inimtegevus, alates hooletusest masinate kasutamisel kuni tahtlike süütamisteni. Nii on Kataloonias vahistatud tööline, keda kahtlustatakse põlengu tekitamises ketaslõikuri vale kasutamise tõttu. Sarnaseid probleeme on täheldatud ka mujal Euroopas, sealhulgas Portugalis, Kreekas, Itaalias ja isegi Šotimaal, kus kuumalained ja kuivus on loonud soodsa pinnase ulatuslikeks looduskatastroofideks.