Lõuna-Eesti põldudelt jõuab Salvesti purkidesse 1,3 miljonit kurki

Tänavune päikseline suvi tagas Lõuna-Eesti köögiviljakasvatajatele eduka saagi, mis võimaldab Salvestil konserveerida 1,3 miljonit kodumaist kurki. Suur saagikus tähendab, et tänavu ei ole ettevõttel vaja toorainet Lõuna-Euroopast sisse osta.

Tänavune päikseline suvi on Lõuna-Eesti köögiviljakasvatajatele soodne olnud, mis võimaldab toiduainetööstusel Salvest sel hooajal konserveerida 1,3 miljonit kodumaist kurki. See kogus on suurem kui aasta varem ning tähendab, et vajadust importtooraine järele ei tekkinud.

Kurgikasvatus on tänavu nõudnud tavapärasest intensiivsemat majandamist. Kaire Roositalu, kes juhib Joosepi talu, selgitas, et saagi õnnestumiseks tuli kasvuhooneid aktiivselt kütta. «Kurgi kasvatamine nõuab sooja, sest alla 15-kraadise temperatuuri juures taim ei kasva. Tänu kasvuhoonete kütmisele saime korraliku saagi,» sõnas ta.

Tootmisressursside kallinemine on siiski pannud põllumehed keerulisse olukorda. Matu talu esindaja Ertti Viilu märkis, et tootmissisendite nagu küte, taimekaitsevahendid ja turvas hinnad on tõusnud. «Kasumlikkus väheneb iga aastaga. Kui kevadel esimesed kurgid turule jõuavad, küsivad kliendid sageli: kas need kurgid on kullast?» kirjeldas ta sektoris valitsevat survet.

Salvesti juhataja Jaanus Aal rõhutas kodumaise tooraine kvaliteedieelist. «Eesti tooraine eelis on kiirus, samal päeval korjatud kurgid jõuavad juba järgmisel päeval purki. See on kvaliteedi seisukohalt väga oluline näitaja,» selgitas Aal. Samuti on tänavu lahenenud probleemid uti kättesaadavusega, mida ettevõte vajab sel hooajal viis tonni.

Kurgihooaeg kestab toidutööstustes juulist augusti lõpuni. Kuigi viilutamine on automatiseeritud, nõuab kurgi purki ladumine jätkuvalt käsitööd, kinnitas Salvesti tootmistöötaja Heili Kändra. Alates septembrist lülituvad tehase tootmisliinid ümber sügiseste köögiviljade konserveerimisele.