Lõuna-Eesti farmide vasikatel avastati laialdane varjatud kopsupõletik

Eesti Maaülikooli ja Belgia Ghenti Ülikooli teadlaste uuring näitab, et kolmveerandil vasikatest tekib esimese elukuu jooksul varjatud kopsupõletik. Haigus kulgeb enamasti sümptomiteta, mistõttu on ultraheliuuringud vajalikud varajaseks sekkumiseks ja majandusliku kahju vältimiseks.

Eesti Maaülikooli ja Belgia Ghenti Ülikooli teadlased uurisid 126 vastsündinud piimavasika tervist Lõuna-Eesti farmides, et selgitada välja varajases eas esinevate kopsukahjustuste ulatuse. Uuringu käigus külastati kahte piimakarja kaks korda nädalas, kontrollides vasikate kopse kaasaskantava ultraheliaparaadiga alates sünnist kuni esimese elukuu lõpuni.

Haiguse varjatud kulg

Tulemused näitasid, et kopsukahjustusi tekkis kuu aja jooksul igal jälgitud vasikal. Tõsisemad, vähemalt sentimeetrisuurused kopsukolded tuvastati 94 loomal ehk ligikaudu 75 protsendil vaadeldud vasikatest. Neist haigestunud loomadest koguni 97 protsendil kulges kopsupõletik täiesti varjatult, ilma köha, nohu või muude väliste tunnusteta, mis viitaksid terviseprobleemidele.

Teadlased jätsid algfaasis ühe kuni kahe sentimeetri suurused kolded ravimata, et jälgida nende iseeneslikku paranemist. Selgus, et ligi kolmel juhul viiest looma seisund hoopis halvenes ja vaid veerandil vasikatest toimus tervenemine ilma ravita. Seevastu vasikatel, kellel tuvastati üle kolme sentimeetri suurused kahjustused ja keda raviti viivitamatult antibiootikumidega, kasvas tervenemise tõenäosus kordades.

Stress ja immuunsüsteem

Noorloomade kopsupõletiku taga on mitme teguri koosmõju, sealhulgas veiste koroonaviirus ja erinevad bakterid. Viirused kahjustavad esmalt kopsude limaskesta, muutes vasika vastuvõtlikuks bakteriaalsetele infektsioonidele ajal, mil nende immuunsüsteem pole veel täielikult välja arenenud ja emalt saadud kaitse on hakkamas vähenema.

Lisaks bioloogilistele teguritele mängib rolli keskkonnast tingitud stress. Teadlased täheldasid uut kopsupõletiku lainet perioodil, mil vasikad paigutati ümber suurematesse rühmadesse. See tervise halvenemine peegeldus ka loomade arengus: kolme või nelja kahjustatud kopsupiirkonnaga vasikad võtsid esimesel elukuul vähem kaalus juurde kui nende tervemate kopsudega liigikaaslased.

Teaduslikud tulemused avaldati ajakirjas Journal of Dairy Science. Uuringut juhtis Kerli Mõtus.