Lõuna-aafriklane toob poja Tallinna toidupanka: „Hoolivuse seeme tuleb istutada noorelt"

Lõuna-Aafrikast pärit Paul Senosi töötab Tallinna toidupanga vabatahtlikuna ning tõi juuli algul kaasa ka oma poja Aleksandri, et näidata talle päriselus, mida tähendab teiste eest hoolitsemine. Tallinna toidupank jõuab praegu igal nädalal ligikaudu 15 000 abivajajani ja 95% tööst teevad ära vabatahtlikud.

Paul Senosi neljapäevad algavad abisaajate nimekirja ja mitme telefoniga. Lõuna-Aafrikast pärit vabatahtlik helistab inimesed läbi, teatab, et toidupanga kaubik on teel, ning sõidab seejärel ühest aadressist teise toidukotid kaasas. Juuli esimese neljapäeva kaubikus istus kaasreisijana ka tema poeg Aleksander.

„Kui jõuad inimese ukse taha ja näed tema näol rõõmu, siis see on suur tasu. See mõju on kohene, inimesed vajavad sööki, et ellu jääda," räägib Paul.

Seitse aastat SOS lastekülas

Enne Eestisse kolimist töötas Paul Senosi seitse aastat Lõuna-Aafrikas SOS lastekülas, kus tegeles annetuste kogumise, turunduse ja suhtekorraldusega. «Kõige haavatavamad on lapsed ja eakad, kõigil on vastutus nende eest hoolitseda,» ütleb ta.

Pojaga kaasas käimine polnud juhuslik samm. Paul tahab, et Aleksander saaks vabatahtliku töö tähendusest aru päriselt, mitte jutust. «Ma ei pea teda sundima ega motiveerima, ta on ise väga elevil ja tahab kaasa lüüa,» ütleb isa. Aleksander läks nii põlema, et soovib järgmisel korral ka sõbrad kaasa võtta.

«Hoolivuse seeme tuleb lastesse istutada noorelt,» rõhutab Paul. «Ma ei sunni teda, ta õpib ise ja tahab olla osa sellest muutusest.»

15 000 abisaajat nädalas

Tallinna toidupanga juhataja Karl Koha sõnul jõuab toidupank praegu igal nädalal umbes 15 000 abivajajani ning vajadus toiduabi järele on viimasel ajal püsinud enam-vähem stabiilne.

«95% meie tööst teevad vabatahtlikud, nad aitavad iga päev koguda toitu kauplustest ja ettevõtetest ning selle abivajajateni viia. Vabatahtlikud kontrollivad toidu kvaliteeti, sorteerivad, teevad toidupakke ja aitavad neid ka väljastada,» selgitab Koha. Lapsi võetakse tavaliselt appi koos vanema või klassijuhatajaga; eriti sageli kohtab neid toidukogumispäevadel, mis toimuvad kaks korda aastas.

Paul kutsub üles kõiki, kes on vabatahtlikkuse peale mõelnud, aga otsust edasi lükanud. «Ärge mõelge asja keeruliseks. Minge kohale ja öelge, et tahate aidata,» julgustab ta. «Praegu on keeruline aeg nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Just nüüd on õige hetk öelda, et olen siin ja tahan oma panuse anda.»

Abi ei pea tähendama tingimata kaubikusse istumist, toidupanka saab toetada ka toidu, raha või mõne muu praktilise annetusega.