Loosaare kaasus: karistuse eesmärk on ümberkasvatamine

2021. aastal 10-aastase tüdruku seksuaalses väärkohtlemises süüdi mõistetud Venno Loosaare avalikud esinemised on tekitanud rahva seas pahameelt. Ohvrit esindanud advokaat Maria Mägi-Rohtmets rõhutab, et karistuse peamine eesmärk on ümberkasvatamine, kuid tema järgi on võimatu hinnata, kas tegemist on ühekordse käitumishälbega või sügavamalt juurdunud probleemiga.

Venno Loosaare 2021. aastal toime pandud kuriteg, 10-aastase tüdruku seksuaalse väärkohtlemise, on jäänud avalikkuse mällu, eriti pärast seda, kui süüdi mõistetud isik on olnud ühiskonna ees aktiivselt nähtav. Nende avalike esitlemiste tulemusena on tekkima pannud tugev avalik pahameelt ja arutelu karistussüsteemi tõhususe üle.

Ohvrit kohtuprotsesskis esindanud vandeadvokaat Maria Mägi-Rohtmets kommenteeris hiljuti olukorda ja tõi välja karistamissüsteemi peamise eesmärgi. Tema sõnul on karistuse esmane ülesanne inimese ümberkasvatamine ja ühiskonna normidega kohanemise soodustamine. Mägi-Rohtmets märkis, et teoreetiliselt peaks selline süsteem toimima taastava justiitsina ja tuua kurjategija tagasi seaduskuulekaks kodanikuks.

Kuid advokaat tõi välja kriitikat karistuste tõhususe hindamise raskusest. Tema väitel on peaaegu võimatu kindlaks teha, kas tegemist on ühekordsest emotsionaalsest veast tulnud käitumishälbega või kas isik kannatab sügavamast käitumissundist, millest ta isegi teadlik ei ole. See eristamine on oluline, sest see määraks ära, kas inimene võib tulevikus uuesti sarnase kuriteo toime panna.

Mägi-Rohtmets rõhutas, et reaalne vastus selle küsimusele saab selgeks alles siis, kui vaadelda inimese käitumist märkimisväärse aja möödudes. Kuni sedastrõi, on raske objektiivselt hinnata, kas karistus on saavutanud oma eesmärgi, isiku rehabiliteerumise ja ühiskonda kahjutu liikmena tagasivõtmise.