Loomakaitsjad paluvad presidendil jätta uus loomakaitseseadus välja kuulutamata

Eestimaa Loomakaitse Liit ja 37 teist organisatsiooni on esitanud ametliku palve, et president ei kuulutaks välja 21. oktoobril Riigikogus heaks kiidetud loomakaitseseaduse muudatusi. Ühingute sõnul seab uus regulatsioon vabatahtlikele loomapäästjatele täitmata nõuded, mis võib raskendada hättasattunud loomade abistamist.

Eestimaa Loomakaitse Liit koos 37 partnerorganisatsiooniga taotleb Vabariigi Presidendilt loomakaitseseaduse ja veterinaarseaduse muutmise seaduse (eelnõu 899 SE) tagasisaatmist Riigikogule uueks aruteluks. Loomakaitsjate peamine etteheide puudutab uut tegevusloakohustust, mis laieneb hoiukodudest koosnevatele võrgustikele. Organisatsioonide hinnangul ei ole seaduse koostamisel piisavalt analüüsitud uute normide reaalset täidetavust ega nende otsest mõju loomade heaolule.

Veterinaararsti vastutuse küsimus

Uue seaduse kohaselt peab tegevusloa saanud loomakaitseorganisatsioon määrama veterinaararsti, kes võtab endale vastutuse loomahaiguste ennetamise ja tõkestamise eest kogu ühingu hoiukodude võrgustikus. See tähendab püsivat ja vastutusrikast rolli, mis ulatub tavapärasest ravist kaugemale.

Selle nõude teostatavus on osutunud küsitavaks. Pöördumisele lisatud veterinaarkliinikute vastustest nähtub, et küsitletud kliinikud ei ole valmis sellist kohustust enda kanda võtma. Kliinikud viitavad kas tööressursi nappusele või olukorra õiguslikule ebaselgusele, mis takistab teenuse pakkumist. Kui ühingud ei leia nõuetele vastavat veterinaararsti, kaotavad nad õiguse tegevusloa saamiseks, mis muudab nende edasise loomapäästetöö õiguslikult võimatuks.

Mõju loomapääste võimekusele

Olemasolevate ühingute tegevuslubade uuendamise tähtajaks on määratud 1. jaanuar 2028. Praeguse seisuga hoolitsevad näiteks Cats Help MTÜ ja Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu MTÜ kokku enam kui 500 kassi eest, tuginedes vabatahtlike ja annetajate toele.

Loomakaitseorganisatsioonide hinnangul jätab seaduse mõjuanalüüs vastuseta küsimuse, kes võtab üle nende loomade eest hoolitsemise juhul, kui ühingud peavad nõuete tõttu tegevuse lõpetama. Ühingud rõhutavad, et toetavad küll koerte püsiva ketis pidamise keeldu ja seksuaalse väärkohtlemise kriminaliseerimist, kuid nõuavad samal ajal, et nende eesmärkide saavutamiseks valitavad vahendid oleksid proportsionaalsed ja teostatavad. Nad juhivad tähelepanu, et Euroopa Liidu värske koerte ja kasside heaolu määrus ei näe hoiukodudele ette nii koormavaid nõudeid nagu Eesti uus seadus.