Londonis valminud analüüs: viiendik õistaimede geenipärandist on väljasuremisohus

Teadlased hindasid maailma õistaimede olukorda uue EDGE-meetodiga, mis tuvastas, et 20 protsenti taimestiku geneetilisest pärandist on ohus. Uuring aitab looduskaitsjatel suunata ressursse nende liikide päästmiseks, mis esindavad miljoneid aastaid vana evolutsioonilist teavet.

Londonis tegutsevad teadlased on esmakordselt rakendanud spetsiaalset hindamismeetodit, et kaardistada maailma õistaimede seisundit. Tulemused näitavad, et inimtegevus on seadnud ohtu üle 20 protsendi maailma katteseemnetaimede geneetilisest pärandist.

Londoni Zooloogia Seltsi bioloog Rikki Gumbs ja tema kolleegid kasutasid uurimistöös EDGE-skoori (Evolutionary Distinctiveness and Global Endangerment). See mudel, mida looduskaitsjad on varem rakendanud loomaliikide puhul, hindab taimede evolutsioonilist unikaalsust ja väljasuremisohtu, mitte ainult liikide arvu. Analüüs hõlmas kokku 335 497 teadaolevat õistaimeliiki.

Evolutsiooniline väärtus

Kui tavapärane looduskaitse loendab peamiselt populatsioone, siis EDGE-süsteem vaatleb liike kui evolutsioonipuu harusid. Félix Forest, Kew' botaanikaaia uurija, selgitas, et selliste liikide hävimine tähendab miljoneid aastaid vana geneetilise teabe pöördumatut kadumist. Arvutused näitasid, et ligi 10 000 taime kuulub EDGE-liikide hulka, olles korraga haruldase päritoluga ja tõsises ohus.

Ohustatute nimekirjas on nii laialt tuntud kui ka unikaalseid taimi. Näiteks leidub seal vanilliorhidee (Vanilla planifolia), mis on maailma populaarseima jäätisemaitse allikas, ning botaanikaaedades rahvast köitev hiid-titaanjuur (Amorphophallus titanum). Seišellidel kasvav meduuspuu (Medusagyne oppositifolia) on samuti tõsises ohus, nagu ka puuliik Hondurodendron urceolatum, mis on oma perekonna viimane elusolev esindaja.

Taimepimeduse ületamine

Kew' botaanikaaia teadlane Matilda Brown rõhutas, et selliste haruldaste taimede kaitse on otseselt seotud inimkonna heaoluga. Tema sõnul võib mõne evolutsioonipuu sügava haru kadumine jätta tuleviku inimkonna ilma võimalikest uutest vähiravimitest või antibiootikumidest.

Uurijad märkisid, et looduskaitset on pikalt pärssinud nn taimepimedus, kus ühiskond ja rahastajad keskenduvad karismaatilistele loomadele, pidades taimi vaid liikumatu taustsüsteemi osaks. Uus andmestik annab aga looduskaitsjatele tööriista, et suunata piiratud ressursid kõige kriitilisemate ja evolutsiooniliselt väärtuslikumate liikide päästmiseks.