Londonis kõnelenud Signali juht Meredith Whittaker: AI-ga seotud hirmulood varjutavad tegelikke ohte

Signali tegevjuht Meredith Whittaker hoiatab, et tähelepanu koondumine ulmelistele tehisintellekti ohtudele segab tegelemast reaalsete probleemidega, nagu vigaste algoritmide kasutamine militaaroperatsioonides. Ta rõhutas, et ettevõte on valmis krüpteeritud sõnumite kaitsmise nimel turgudelt lahkuma.

Londonis tehnoloogianädalal kõnelenud Signali tegevjuht Meredith Whittaker leiab, et avalikkuses domineerivad hirmujutud tehisintellekti mässust inimkonna vastu ei põhine teaduslikel faktidel. Tema sõnul on praegune ulmeline diskursus teisejärguline võrreldes tehnoloogia hooletu ja kontrollimatu rakendamisega.

Valeintelligents ja sõjaoht

Whittaker tõi näite juhtumist, kus USA luure kasutatav vestlusrobot leiutas infot Hiina tuumarelvi vedava laeva kohta, mis viis peaaegu sõjalise vastureaktsioonini. Ta rõhutas, et süsteemi, mis toodab vigaseid andmeid ja võib vallandada globaalse konflikti, ei tohiks pidada tippintelligentsiks, hoolimata sellest, kuidas arendajad seda turundavad.

Meenutades 2017. aasta vaidlusi Google'i projektiga Maven, hoiatas Whittaker toona, et sõjaliste droonide sihtmärkide tuvastamine automatiseerimise teel viib ebakvaliteetsete andmete «valgepesuni». Ta viitas selle aasta alguses toimunud USA raketirünnakule Iraanis, kus koolihoone tuvastati ekslikult sõjalise sihtmärgina. Kuigi Palantir on eitanud oma tarkvara seotust tragöödiaga ja rõhutanud, et otsustusprotsessis osaleb alati inimene, jääb Whittaker oma varasema kriitika juurde.

Krüpteerimise tuleviku võitlus

Tehnoloogiasektori ja valitsuste vahelised pinged on süvenenud. Londonis toimunud aruteludel nõudis toona ametis olnud peaminister Keir Starmer, et tehnoloogiafirmad peavad tuvastama ja blokeerima laste seadmetes leiduva sobimatu sisu, vastasel juhul kehtestatakse karmid regulatsioonid. Whittaker seisab aga kindlalt krüpteeringu kaitsel.

Ta kinnitas, et Signal eelistab turult lahkuda, kui riigid nõuavad suhtluskanalite nõrgestamist, sest see seaks ohtu inimesed, kes vajavad kaitset repressioonide eest. Praeguseks on Signal kasutusel 40-70 miljoni inimese poolt ning rakendus on osaliselt või täielikult blokeeritud riikides, kus autoritaarsed režiimid piiravad kodanike privaatsust.