Londonis hoiatavad arstid une optimeerimise varjukülgede eest

Tehnoloogia abil une parandamine ehk nn „sleepmaxxing“ on muutunud uueks mureallikaks, mis tekitab paljudel kasutajatel ortosomniat. Londoni spetsialistide sõnul põhjustab andmetele keskendunud kinnisideelisus vastupidise efekti, halvendades unekvaliteeti.

Londonis on meditsiinitöötajad täheldanud üha sagedamini patsiente, kellel esineb ortosomnia ehk sundmõtteline püüdlus saavutada täiuslikku und. See nähtus, mida on hakatud nimetama „sleepmaxxing'iks“, on tihedalt seotud nutiseadmete kasutamisega, mis jälgivad une faase ja annavad kasutajale iga öö kohta hinde.

Ehkki Suurbritannias ei ole ortosomnia ametlikuks psühhiaatriliseks diagnoosiks tunnustatud, pöördub vastuvõtule üha rohkem inimesi, kes on veendunud oma uneprobleemide tõsiduses just kantavate trekerite kogutud andmete põhjal. Arstid märgivad, et selline tähelepanu pööramine andmetele võib tekitada tarbetut ärevust, mis omakorda und hoopis halvendab.

Tehnoloogia ja andmete küsitav väärtus

Alates 2009. aastast, mil turule tuli esimene Fitbit Classic, on uneseire funktsioon muutunud paljude kantavate seadmete standardiks. Tänapäeval pakuvad sarnaseid funktsioone Garmin, Apple, Oura ja teised tootjad. Londoni Royal Bromptoni haigla unemeditsiini spetsialist Alanna Hare rõhutab, et seadmete kuvatav „unekvaliteedi hinne“ on tootjate endi leiutatud turundusnäitaja.

«Teaduses ei eksisteeri üldtunnustatud näitajat nimega unekvaliteedi hinnang. See on täielikult tootjate väljamõeldud mõõdik,» kinnitas Hare. Probleemi tõsidust kinnitavad ka juriidilised sammud: San Franciscos esitati hiljuti kollektiivhagi ettevõtte Oura vastu, süüdistades tootjat ebatäpses uneseires ja juhuslikele hinnangutele toetuvas algoritmikas.

Oxfordi ülikooli uuringud näitavad, et isegi juhul, kui trekerite antud hinnangud on ekslikud või suvalised, mõjutavad need kasutajate enesetunnet. Uuringus osalejatele anti teadlikult valesid unenumbreid, kuid katsealused, kes said teate «halvast unest», tundsid end järgmisel päeval reaalselt väsinumana ja olid vähem kontsentreeritud, sõltumata nende tegelikust unekvaliteedist.

Isiklikud kogemused ja lihtsad lahendused

32-aastane Londoni personalitöötaja Jess Hill jagas oma kogemust, kuidas ta kolm aastat oma Garmin-kella andmeid pimesi usaldas. «Ma hakkasin kella võtma kui piiblit, mis määras, kas ma olen puhanud või mitte. Kui kell väitis, et magasin halvasti, tundsin end väsinuna, isegi kui olin tegelikult end välja puhanud,» kirjeldas ta. Olukord muutus absurdseks, kui kell kiitis tema und suurepäraseks ööl, mil ta tegelikult nelja tunni vältel üleval oli.

Unespetsialist ja raamatu «How to Sleep Well» autor Neil Stanley märgib, et tänapäevased äritarbijatele mõeldud seadmed toetuvad suures osas liikumisanduritele ehk aktigraafiale, tehnoloogiale, mida on meditsiinis kasutatud aastakümneid, kuid millel on selged piirid. «Kui te ei mõõda ajuaktiivsust, ei mõõda te tegelikult und,» selgitab ta.

Spetsialistide sõnul on une parandamiseks mõistlikum keskenduda põhitõdedele, mitte keerukatele graafikutele. Soovitatav on hoida magamistuba jahedana, pimeda ja vaiksemana, vältida liigset keerukust ning toetuda oma organismi loomulikele vajadustele, mitte ekraanil kuvatavatele arvudele.