Londonis asunud välisminister David Lammy seadis uued välispoliitilised prioriteedid

Suurbritannia uus välisminister David Lammy on asunud kujundama ambitsioonikat tegevuskava, mis keskendub suhetele Euroopa Liiduga, kliimamuutustele ja eelseisvale G20 eesistumisele. Ta kavatseb mängida keskset rolli Ühendkuningriigi välispoliitika suunamisel, vältides varasemaid tavasid, kus välisministeeriumi roll oli vähenenud.

Suurbritannia välisministeeriumi juhiks asunud David Lammy on eitanud väiteid, nagu oleks ametikoht talle lohutusauhind. Tema lähikondsed kinnitavad, et minister on keskendunud pikaajaliste poliitiliste väljakutsete lahendamisele ning soovib ministeeriumi positsiooni valitsuses tugevdada. Miliband on algatanud ettevalmistused suhtluseks Euroopa Liiduga järgmiseks kümnendiks ja valmistub Suurbritannia eesistumiseks G20 kohtumistel tuleval aastal.

Suhted Euroopa Liiduga ja globaalne finantsjuhtimine

Miliband kavatseb isiklikult sekkuda läbirääkimistesse Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu suhete üle, soovides suurendada välisministeeriumi mõju selles küsimuses. Varem oli Euroopa-suunaliste läbirääkimiste ainuõigus peaminister Keir Starmer kabineti bürool, kuid Miliband näeb EL-iga suhtlemises riigi julgeoleku ja majanduskasvu võtit. Koostöös uue Euroopa asjade ministri Hamish Falconeriga loodab ta mõjutada ka Andy Burnham pikemaajalist vaadet Suurbritannia positsioonile Euroopas järgmise 10-15 aasta jooksul.

Samal ajal on minister keskendunud G20 mõjuvõimu taastamisele, kaasates sellesse töösse taas endise peaministri Gordon Brown, kes täidab globaalse finantskoostöö eriesindaja rolli. Rahvusvahelise arengu minister Kirsty McNeill seisab aga silmitsi väljakutsega taastada abiandmise usaldusväärsus, kuna eelarvekärped on langetamas Ühendkuningriigi välisabi mahtu 0,3 protsendini sisemajanduse koguproduktist. McNeill on seadnud eesmärgiks naasta 0,7 protsendi tasemele.

Lähis-Ida ja keeruline tasakaal Washingtoniga

Gaza kriisi ja Lähis-Ida suunal on Milibandil selged põhimõtted, olles juba 2014. aastal toetanud Palestiina tunnustamist. Diplomaadid välisministeeriumis on aga väljendanud kahtlusi, kas kaubanduse piiramine Iisraeli asundustega oleks õiguslikult jõustatav.

Samas nõuab välispoliitika pidevat tasakaalustamist, eriti seoses USA ja Donald Trump administratsiooniga. Ukraina toetamise jätkamine on Ühendkuningriigi jaoks oluline prioriteet, mis eeldab kompromisse ka Washingtoni suunal. Senine koostöö on lähitulevikus tõenäoliselt jätkuv, kuna London peab säilitama USA toetuse Ukraina sõjategevusele.