Londonis ametisse asunud ELi suursaadik: pall on Ühendkuningriigi käes

Euroopa Liidu uus suursaadik Londonis Jukka Salovaara rõhutab, et Brüssel on valmis läbirääkimisteks, kuid ootab esmalt selget suunda peaminister Andy Burnhami valitsuselt. Ühendkuningriik peab ise otsustama, millist tulevikuplaani nad ELiga suhtlemiseks eelistavad.

Londonis alustas tööd Euroopa Liidu uus suursaadik Jukka Salovaara, kelle peamine ülesanne on kujuneda diplomaatiliseks vahendajaks Euroopa Liidu ja peaminister Andy Burnhami valitsuse vahel. Salovaara ei istu ametlikult läbirääkimislaua taga, kuid kavatseb olla protsessile võimalikult lähedal, et kaardistada mõlema poole huvisid.

Erinevalt oma eelkäijast Keir Starmerist on Burnham selgelt väljendanud, et praegune koostöömudel vajab muutmist. Peaminister on asunud seisukohale, et laual peavad olema kõik variandid, kaasa arvatud võimalik uuesti liitumine. Salovaara kinnitusel ootab Brüssel kannatlikult, kuni London oma strateegia ja soovitud tuleviku suhtes selguse saab.

November toob esimese tippkohtumise

Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu vaheline esimene ametlik tippkohtumine on kavandatud novembrisse. Praeguses etapis ei ole päevakorras suured fundamentaalsed muudatused, kuna ELi enda seadusandlikud ettepanekud, näiteks kaitsemehhanismid Hiina subsideeritud toodete vastu, on alles väljatöötamisel.

Samas on laual mitmeid teemasid, mis vajavad lahendamist. Salovaara tõstab esile toidustandardid, süsinikdioksiidi heitkogustega kauplemise süsteemide sidumise, noorte mobiilsuse ja julgeolekuküsimused. Toiduainete puhul on ühiste standardite kehtestamine Salovaara sõnul kriitilise tähtsusega, et vähendada vajadust tülikate piirikontrollide järele.

Noortevahetuse maht vaidluse all

Paralleelselt käivad läbirääkimised noorte vahetusprogrammi üle, mis võimaldaks 18-30-aastastel elanikel piiriüleselt töötada ja õppida. Ühendkuningriik on esialgu pakkunud programmi 50 000 kohta aastas, kuid Brüssel taotleb selle numbri tõstmist 150 000-ni.

Kui tegemist on nii fundamentaalsete muudatustega, on Salovaara hinnangul vaja tugevat ühiskondlikku konsensust, mis võib tähendada ka vajadust uue rahvahääletuse järele. Arutlusel on mitmesuguseid mudeleid, sealhulgas assotsieerunud liikmesus või Euroopa Liidu siseturuga liitumine, sarnaselt teiste riikidega, kes otsivad tihedamat partnerlust ilma täisliikmelisuseta.