Londoni uuring: endiste jalgpallurite aju vananeb oodatust kiiremini

Londonis Alzheimeri tõve konverentsil esitletud uurimus näitab, et korduvad peatraumad ja palli peaga suunamine põhjustavad elukutselistel jalgpalluritel enneaegset ajukahjustust ja vaimse tervise probleeme. Teadlased leidsid seose treeningutel tehtud peapallide arvu ja kognitiivsete häirete riski vahel.

Londonis toimunud Alzheimeri tõve konverentsil tutvustatud värske uurimistöö kohaselt on elukutseliste jalgpallurite aju struktuur ja funktsionaalsus keskeaks oluliselt muutunud, viidates enneaegsele vananemisele. Imperial College Londoni uurija Caleigh Grace Lynch ja tema kolleegid analüüsisid 142 endist profimängijat vanuses 30 kuni 60 eluaastat, võrreldes nende tulemusi 56 inimesest koosneva kontrollgrupiga, kellel puudus kontaktspordiga seotud taust.

Struktuursed muutused ajus

Uuringust selgus, et 124 uuritud endisel sportlasel esines märkimisväärseid struktuurseid muutusi, sealhulgas hallaine mahu vähenemist kriitilistes ajupiirkondades, nagu otsmikusagar ja talamus. Need alad vastutavad otseselt mälu, tähelepanu ja emotsioonide reguleerimise eest. Kuigi standardiseeritud vaimse võimekuse testides ei pruukinud sportlased eakaaslastega võrreldes halvemini esineda, näitasid MRI-uuringud ajukoe atroofiat, mis on tihedalt seotud varajaste neurodegeneratiivsete protsessidega.

Uuringu vanemautor Thomas Parker märkis, et tegemist ei ole juhuslike leidudega, vaid selge seosega pikaajaliste peatraumade ja ajukahjustuste vahel. Analüüs tõestas, et mängijatel, kes sooritasid mängus või treeningul üle 15 peapalli nädalas, oli risk kognitiivsete häirete tekkeks kolm korda suurem võrreldes nendega, kes seda tegevust vältisid.

Vaimse tervise mõju

Lisaks füüsilistele muutustele ajukoes täheldati endiste sportlaste seas sagedasi vaimse tervise probleeme. 42 protsendil uuritavatest esines ärevust, samas kui 33 protsenti kannatas kliinilise depressiooni sümptomite all. Need näitajad on tunduvalt kõrgemad kui kontrollgrupis, kus ärevushäireid esines igal neljandal osalejal.

Alzheimeri assotsiatsiooni teadusjuht Maria Carrillo rõhutas uuringu valguses vajadust rangemate ennetusstrateegiate järele. Suure riskiga positsioonidel, nagu kaitsjate seas, on muutused sagedasemad kui väravavahtidel. Tulenevalt nendest leidudest on Inglismaa jalgpalliliit juba asunud piirama peapallide arvu treeningutel kümnele korrale nädalas, et vähendada potentsiaalset pikaajalist tervisekahju.