Londoni tuumaenergeetika plaanid võivad põrkuda EL-i keskkonnanõuetega

Suurbritannia valitsuse nõunik John Fingleton hoiatab, et riik ei tohiks takerduda ülemäärasesse ettevaatlikkusse EL-i keskkonnaeeskirjade tõlgendamisel. Ta kutsub üles paindlikumale lähenemisele, et kiirendada tuumajaamade arendamist ja vältida bürokraatlikke lõkse.

Londonis töötav kõrgetasemeline valitsuse nõunik John Fingleton on hoiatanud, et Suurbritannia ei tohiks tunda end "aheldatuna" enne Brexitit kehtinud Euroopa Liidu keskkonnareeglite külge. Fingletoni hinnangul takistab selline suhtumine riigi suutlikkust kiirendada tuumaenergeetika võimekuse kasvu, kuna ametnikud kalduvad liigsele riskikartlikkusele.

Fingleton, kes koostas valitsuse tellimusel põhjaliku ülevaate bürokraatlikest takistustest uute tuumaenergia projektide teel, rõhutas hiljutises intervjuus, et Ühendkuningriik peaks oma läbirääkimistel Euroopa Liiduga nõudma vähemalt samaväärset paindlikkust, nagu on praegustel EL-i liikmesriikidel. Tema sõnul eksisteerib süsteemis väärarusaam, justkui oleks Ühendkuningriik juriidiliselt lukustatud 2022. aasta regulatsioonidesse, hoolimata sellest, et liikmesriikidel on EL-i raamistiku sees tegelikkuses suur tegutsemisvabadus.

Reformid ja investeeringute tõhusus

Peaminister Andy Burnham on seadnud eesmärgiks tuumaenergia "kuldajastu" saabumise, olles alates oma ametisse asumisest 2024. aasta juulis andnud rohelise tule nii Sizewell C projektile kui ka Rolls-Royce’i väikemoodulreaktoritele. Hoolimata nendest sammudest seisab riik silmitsi tõsise väljakutsega: 2030. aastaks suletakse viiest olemasolevast tuumajaamast neli, mis muudab uute võimsuste rajamise kriitiliselt kiireks ülesandeks.

Fingleton tõi näiteks Hinkley Point C jaama, kus energiatootja EDF on kulutanud ligi 700 miljonit naela pelgalt mereelustiku kaitsmiseks, sealhulgas tuntuks saanud "kalade diskoteegiks" kutsutud lahendusele. Ta väitis, et reformitud tuumaregulatsioonide korral oleksid arendajad saanud suunata murdosa sellest summast tõhusamatesse keskkonnameetmetesse, mis oleksid andnud parema ökoloogilise tulemuse väiksemate viivituste ja kuludega.

Ehkki endine peaminister Keir Starmer on võtnud kohustuse viia kõik 2024. aasta ülevaates soovitatud reformid ellu 2027. aasta lõpuks, soovitab Fingleton valitsusel mitte kiirustada. Tema hinnangul on olulisem koostada õigusaktid, mis on sisuliselt kvaliteetsed ja pikaajalised, mitte püüda tähtaegu vägisi täita. Energeetikaministeeriumi pressiesindaja kinnitas, et reformide rakenduskava on avaldatud ja kõik muudatused plaanitakse lõpule viia hiljemalt 2027. aasta lõpuks.