Londoni loodusfotograafia võistluse 2026. aasta esile tõstetud tööd

Loodusloomuuseum Londonis on avalikustanud valiku "Wildlife Photographer of the Year 2026" konkursil kõrge tunnustuse pälvinud töödest. Võitjad kuulutatakse ametlikult välja oktoobris.

Londoni Loodusloomuuseum korraldab järjekordset mainekat loodusfotograafia konkurssi, mille žürii on tänaseks esile tõstnud rea muljetavaldavaid töid üle kogu maailma. Need fotod annavad ülevaate nii metsloomade keerukast käitumisest kui ka inimtegevuse mõjust keskkonnale, pakkudes haruldasi vaateid looduse argipäeva. Võistluse võitjad selguvad 13. oktoobril 2026, millele järgneb muuseumis näituse avamine.

Norra ja Brasiilia looduskaadrid

Norra fotograaf Audun Rikardsen jäädvustas Kvænangeni vallas, Tromsi maakonnas, jääkaru, kes uuris veealust sensoriga kaamerat. «Olin meeletult õnnelik. Karjusin nii kõvasti, et äratasin vist kõik ümbruskonna jääkarud,» kirjeldas ta hetke, mil avastas oma kaamera salvestatud kaadrid. Samuti Norrast pärit Vegard Birkeland Aasen tabas drooniga hetke, mil emasmõõkvaal kandis fjordis kaasas oma surnud järglast, mis on käitumismuster, mida teaduses on varemgi täheldatud, kuid mis jääb jätkuvalt haruldaseks vaatepildiks.

Brasiilia Pantanali piirkonnas õnnestus briti fotograafil Andrew Parkinsonil pildistada raipekulli, kes uuris surnud kaimanit. Fotograafi tähelepanekute kohaselt oli loomal vigastus, mis võis viidata kokkupõrkele kiiresti liikunud paadiga. Kanada fotograaf Shane Gross omakorda püüdis Seišellide D'Arrose saare lähistel kaadrisse kuuevöötmelise karangi, kasutades ära varahommikust valgust ja läheneva tormi atmosfääri.

Konkursi tähtsus ja jätkusuutlikkus

Konkursi eesmärk on esile tõsta maailma elurikkust ja pöörata tähelepanu liikide säilitamisele. Mitmed tänavu esile tõstetud tööd käsitlevad ka looduskeskkonna muutumist. Näiteks kirjeldab fotograaf Ralf Pace oma Kalifornias, Monterey lahes tehtud fotot merejänestest kui lootusrikast sümbolit rannikuökosüsteemide taastumisest. Merihobu ja teiste liikide elupaigana toimiva mererohu kaitse on muutumas üha olulisemaks, eriti arvestades rahvusvahelisi eesmärke kaitsta 30% planeedi maismaast ja ookeanidest aastaks 2030.