Londoni elanikud vaidlustavad kohtus Hiina suurima Euroopa saatkonna ehitamist

Royal Mint Courti elamuühistu esitas Londoni Kõrgemale Kohtule kaebuse Hiina uue saatkonna ehitusloa vastu, väites, et ametnikud ei arvestanud meeleavaldusõiguse piiramise ega Hiina dissidentide tagakiusamise riskidega. Hiina ostis krundi Toweriga piirneva kaheaastase kompleksi alal 2018. aastal 255 miljoni naela eest, kuid ehitusluba anti alles 2026. aasta talvel vahetult enne peaminister Keir Starmeri Hiina-visiiti. Uus saatkond kataks ligikaudu 55 000 ruutmeetrit, ligi kümme korda rohkem kui Hiina praegune Londoni esindus.

Londoni Royal Mint Courti elamuühistu (RMCRA) pöördus Kõrgema Kohtu poole, vaidlustades Suurbritannia valitsuse otsuse lubada Hiinal ehitada Toweri lähedale 200-aastasesse kompleksi Euroopa suurim saatkond.

Miks elanikud kaebavad

Ühistu esindab nii kompleksi elanikke kui ka seal ruume rentivaid ettevõtjaid. Nende juristide sõnul ei hinnanud ametnikud piisavalt, milliseid riske toob kaasa diplomaatilise puutumatuse režiim, mis muudab saatkonna tegevuse sisuliselt kohtukontrolli alt väljapoole.

Juristid toovad kaks näidet. 2020. aastal keeldus Hiina konsulaat Belfastis täitmast Briti kohtu otsust lõpetada müüri ehitus konsulaadihoone ümber, väites, et Põhja-Iirimaa kohtud ei oma jurisdiktsiooni nende territooriumi üle. 2022. aastal Manchesteris tõmmati Hongkongi demokraatiameeleavalduse osaleja konsulaadiala piirde taha ja peksti läbi.

Ehitusluba anti enne Starmeri visiiti

Keir Starmeri valitsus andis ehitusloa 2026. aasta talvel, vahetult enne peaministri ametlikku visiiti Hiinasse, ajastus, mida kriitikud on korduvalt esile tõstnud. Eluasememinister Steve Reedi esindajad vastasid, et RMCRA argumendid on samad, mida arutati juba ehitusloa menetluse käigus, ning need ei anna alust otsust ümber vaadata.

Hiina saatkond Londonis keeldus kommentaarimast.

Plaanitav saatkond oleks maailma suurimate seas

Hiina omandas Royal Mint Courti maa-ala 2018. aastal 255 miljoni naela (343 miljonit dollarit) eest. Kohalikud omavalitsused lükkasid ehitustaotluse kaks korda kolme aasta jooksul tagasi; vastuseisu avaldasid nii naabrid, parlamendiliikmed kui ka Hongkongi aktivistid.

Kavandatav hoone kataks ligikaudu 55 000 ruutmeetrit, ligi kümme korda rohkem kui Hiina praegune saatkond Londoni kesklinnas ja mahult suurem ka Hiina saatkonnast Washingtonis.