London ja Varssavi kritiseerivad USA kaitseminister Hegsethi avaldust NATO panuse kohta Afganistanis

Suurbritannia ja Poola valitsused on asunud teravalt kaitsma NATO liitlaste rolli Afganistani sõjas pärast USA kaitseministri Pete Hegsethi kommentaare, milles ta väitis, et vaid üksikud riigid osalesid reaalsetes lahingutes. London ja Varssavi rõhutavad oma sõdurite ohvreid ja liitlaste kollektiivset panust julgeoleku tagamisel.

Suurbritannia valitsus ja Poola välisminister Radosław Sikorski on avaldanud nördimust USA kaitseministri Pete Hegseth väljaütlemiste üle, milles viimane vähendas NATO liitlaste panust Afganistani sõjas. Hegseth väitis nädalavahetusel Tennessee ülikoolis esinedes, et kuigi Kabulis asunud peakorteris lehvisid paljude riikide lipud, osales "kineetilistes operatsioonides" ehk lahingutegevuses vaid üks või kaks riiki.

Oma sõnavõtus meenutas Hegseth aega, mil ta teenis Afganistanis kaptenina. Ta lisas, et NATO missiooni ISAF akronüümi üle tehti sõdurite seas nalja, tõlgendades seda kui "I Saw Americans Fighting" (eesti k. "Ma nägin ameeriklasi võitlemas").

Liitlaste ohvrid Afganistanis

Ühendkuningriigi valitsuse ametlik esindaja reageeris esmaspäeval ministri väidetele, märkides, et tuhanded Briti ja liitlasriikide pered tegid Afganistanis suuri ohverdusi.

"Tuhanded Briti ja liitlasvägede pered andsid oma panuse kollektiivsesse julgeolekusse ja reageerisid rünnakule meie liitlase vastu. Meie relvajõudude teenistust ja ohvrit ei unustata kunagi ning nende rolli vähendamine on vale," teatas pressiesindaja, tuletades meelde, et üle 450 Briti sõjaväelase ei tulnud sõjast eluga tagasi.

Poola välisminister Sikorski võttis sotsiaalmeedias seisukoha, soovitades Hegsethil oma kommentaare korrata hukkunud Poola sõdurite peredele. Poola kaotas Afganistanis 44 sõjaväelast, kes teenisid Ghazni provintsis.

NATO artikli ajalooline tähendus

Kõik 28 tollast NATO liikmesriiki osalesid USA juhitud sõjas pärast seda, kui allianss aktiveeris 12. septembril 2001 Põhja-Atlandi lepingu 5. artikli. Tegemist on ainsa korraga NATO ajaloos, mil kollektiivkaitse klausel on rakendatud.

USA valitsuse ja teiste NATO liikmete vahel on sarnaseid pingeid esinenud varemgi. Jaanuaris põhjustas Londonis pahameelt USA presidendi Donald Trump avaldus, milles ta väitis, et mitte-ameerika väed hoidsid sõja ajal rindejoontest eemale.