Logistika digitaliseerimine nõuab Eestis esmalt protsesside korrastamist

Logistikaekspertide hinnangul on Eesti ettevõtete teadlikkus tehnoloogiatest kasvanud, kuid tihti tehakse investeeringuid ilma eelneva protsesside analüüsita. Vale lähenemine võib tekitada automatiseeritud kaose, kus vead hakkavad süsteemselt võimenduma.

Eesti logistikasektoris on digitaliseerimisest saanud tavapärane praktika, kuid uute tehnoloogiate rakendamisel tehakse endiselt strateegilisi vigu. Tallinnas toimunud konverentsil Laoseis 2026 märkisid valdkonna eksperdid, et ettevõtted peavad enne seadmetesse või tarkvarasse panustamist selgeks tegema oma tegelikud pudelikaelad ja vajadused.

Lean Digitali kommertsjuht ja partner Aleksandr Miina ning IDsys OÜ tegevjuht Anton Mesila rõhutasid arutelus, et digitaliseerimine on juhtimisülesanne, mitte pelgalt IT-projekt. Kui ettevõte ostab laorobotid või uue tarkvaralahenduse enne, kui on kaardistanud kaupade ja info tegeliku liikumise, võib tulemuseks olla automatiseeritud kaos. Selles stsenaariumis hakkavad süsteemi sisse ehitatud vead ja ebaefektiivsus senisest kiiremini kulusid kasvatama, kuna protsess ise jääb vigaseks.

SmartPosti laologistika direktor Raivo Roolaid, kes vestlusringi juhtis, tõi esile, et enne suuremahulisi investeeringuid on mõistlik katsetada lahendusi väiksemas mahus. Pilootprojektid ühe kindla tooterühma või laoosa peal võimaldavad tuvastada tehnilisi kitsaskohti ilma ettevõtte kogu tarneahelat ohtu seadmata.

Ekspertide hinnangul on eduka digitaliseerimise eeldus selge äristrateegia ja põhjalik protsesside eelanalüüs. Ettevõttel tuleb välja selgitada, millised tegevused nõuavad jätkuvalt käsitööd ning kus tekivad suurimad viivitused. Alles pärast seda saab hinnata, kas optimaalseks lahenduseks on automatiseerimine, süsteemide liidestamine või hoopis olemasoleva töökorralduse muutmine.