Locarno filmifestivalil esilinastus sõjast ja identiteedist kõnelev draama "I Rarely Wake Up Dreaming"

Locarno filmifestivalil linastus Saksa režissööri Isabelle Steveri ja stsenaristi Anna Melikova uus film, mis jälgib transsoolise mehe keerulist põgenemist sõdivast Ukrainast. Teos avab nii isiklikke identiteedikriise kui ka sõjaaja ühiskondlikke pingeid.

Locarno filmifestivalil pälvis tähelepanu Saksa režissööri Isabelle Steveri uus linateos "I Rarely Wake Up Dreaming". Ukraina stsenaristi Anna Melikova kirjutatud film käsitleb Ukraina sõja ja ühiskondlike kultuurikonfliktide koosmõju, jälgides noore paari katset leida turvapaika väljaspool Ukrainat.

Identiteedikriis piiripunktis

Filmi keskmes on noor Ukraina paar, Olya, keda kehastab Tania Myronyshena, ja Oleh, keda mängib Markus Bright. Pärast Venemaa rünnaku algust üritavad nad kodumaalt lahkuda, et suunduda Saksamaale. Kuna Oleh on transsooline mees, kuid ametlikult kehtib Ukrainas piirang, mis keelab 18-60-aastastel meestel riigist lahkuda, satub ta võimatu valiku ette.

Oleh peab oma identiteedist loobuma ja teesklema naist, et piirivalvet läbida. Filmis on stseen, kus Ukraina naissoost piirivalvurid suhtuvad sellesse katsesse põlgusega, heites ette mehe soovi olla mees vaid siis, kui see on talle mugav. See sundolukord sunnib teda oma elukäiku ja valikuid uuesti hindama.

Ühiskondlikud pinged taustal

Lisaks piiriületuse traumale puudutab linateos ka kohalikku keelelist ja kultuurilist vastasseisu. Ühes stseenis leiab vene keelt kõnelev naine end turul fanaatilise kriitika keskelt, mis eskaleerub füüsiliseks vägivallaks. See moment illustreerib ühiskonnas valitsevat pinget ja sallimatust, mis sõja ajal esile kerkib.

Filmi loojad asetavad tegelased olukorda, kus nende omavahelised tunded ja tõde, mille saavutamiseks on nad pidanud palju vaeva nägema, pannakse proovile. Steveri ja Melikova teos vaatleb, kuidas sõjaaja tingimused muudavad inimeste ellusuhtumist ja sunnivad neid tegema valikuid, mida rahuajal ei oleks vaja teha.