Liustiku varing Nepaali ja Tiibeti piiril põhjustas laastava üleujutuse
Teadlaste esialgsed uuringud kinnitavad, et Nepaali ja Tiibeti piirialasid tabanud surmava üleujutuse taga oli liustiku varing, mitte maavärin. Loodusõnnetuses on hukkunud vähemalt 177 inimest ja üle 800 on endiselt kadunud.
PoliitikaNepaali ja Tiibeti piirialal aset leidnud massiivne üleujutus, milles on hukkunud vähemalt 177 inimest, sai alguse liustiku varingust. Algselt arvati, et katastroofi põhjustas maavärinast tingitud maalihe, kuid USA Geoloogiateenistuse (USGS) andmed ja teadlaste analüüs lükkasid selle väite ümber.
Teaduslik selgitus katastroofile
Dundee Ülikooli liustikekspert Simon Cook tuvastas, et varing toimus Nepaalile kuuluva Langtang Lirungi mäe läheduses asuva liustiku alumises osas, umbes 15 kilomeetrit sündmuskohast läänes. Varingu mõju oli nii tugev, et seismoloogilised mõõteriistad registreerisid selle magnituudiga 5,2.
Rahvusvahelise integreeritud mäearenduskeskuse (ICIMOD) analüüs näitab, et kõrgmäestikust vallandunud jää- ja kivimimass paiskus Lende Khola jõkke, mis on Bhote Koshi jõe lisajõgi. See tekitas järsu veetaseme tõusu, kus 30 minuti jooksul tõusis jõe tase seitsmest üheksa meetrini, uhtudes kaasa setet ja suuri rändrahne.
Kliimamuutused ja kasvav oht
Eksperdid on aastaid hoiatanud Himaalaja piirkonna jää ja igikeltsa sulamise eest, mida kiirendab globaalne soojenemine. ICIMOD spetsialist Mohd Farooq Azam nentis, et ohtlike nähtuste sagedus krüosfääris on muutumas murettekitavalt nähtavaks. «Muutuste tempo on nii kiire, et praegused meetmed ei suuda sammu pidada,» märkis Azam.
Simon Cooki sõnul ei saa üksikut sündmust otseselt kliimamuutusega siduda, kuid sündmuste muster on selge. Planeedi soojenemine muudab liustikud ebastabiilseks ja sulatab igikeltsa, mis hoiab mäekülgi koos. See toob kaasa rohkem maalihkeid ja üleujutusi, sarnaselt 2021. aastal India Chamoli orus toimunud varinguga, mis nõudis 200 inimelu. Hetkel on Nepaalis endiselt kadunud üle 800 inimese ning päästetööd jätkuvad.
Ava rakenduses →