Linnutee galaktika ketas võis Birminghamis esitletud uuringu kohaselt teha 90-kraadise pöörde

Birminghamis toimunud astronoomide kogunemisel avaldatud uuring viitab, et Linnutee ketas on minevikus teinud üle 90-kraadise pöörde. See sündmus selgitab, miks galaktikat ümbritsev tähehalo pöörleb praegu ootamatult aeglaselt.

Birminghamis toimunud Kuningliku Astronoomiaseltsi koosolekul tutvustatud teadustöö pakub uudse seletuse, miks meie kodugalaktika Linnutee tähtedest koosnev ümbris ehk halo pöörleb sedavõrd aeglaselt. Teadlaste analüüsi kohaselt on selle põhjuseks galaktika ketta varasem dramaatiline asendimuutus.

Mudelarvutused, milles analüüsiti 25 Linnutee-sarnase galaktika arengut, näitavad, et kõige aeglasemalt pöörlevad halod on omased süsteemidele, mis on läbinud suure kokkupõrke ja sellele järgnenud ketta asendi nihke. Arvatakse, et umbes 10-11 miljardit aastat tagasi toimunud massiivne kokkupõrge Gaia-Sausage-Enceladuse nimelise galaktikaga põhjustas meie kodugalaktika kettas üle 90-kraadise pöörde.

«Me juba teame, et minevikus põrkas Linnutee kokku Gaia-Sausage-Enceladuse nimelise galaktikaga, mistõttu usume, et meie galaktika ketas pöördus toona ümber,» sõnas uuringut juhtinud Kirill Batrakov. See sündmus jättis endast maha miljardeid tähti, mis liiguvad tänaseni väga väljavenitatud, nii-öelda salamikukujulistel orbiitidel.

Uuringust selgus ka, et tähehalo pöörlemine on tihedalt seotud tumeaine halo liikumisega. Tõenäoliselt on need komponendid arenenud üheaegselt galaktika kasvades ja väiksemaid kaaslasi neelates. See tähendab, et suurem osa Linnutee tähtedest võisid varem liikuda hoopis teistel trajektooridel kui tänapäeval, mis võib tähendada, et ka Päikese asukoht galaktikas pole olnud kogu Päikesesüsteemi ajaloo vältel niivõrd stabiilne, nagu seni arvati.