Linnade ja Valdade Liit ei allkirjasta riigieelarve protokolli: omavalitsuste rahastamise reform seisab

Eesti Linnade ja Valdade Liidu juhatus otsustas 20. oktoobril jätta allkirjastamata 2027. aasta riigieelarve läbirääkimiste lõpp-protokolli. Põhjuseks on omavalitsuste rahastamise reformi seiskumine ning protokolli puudulik sisu.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu (ELVL) juhatus otsustas 20. oktoobril jätta allkirjastamata 2027. aasta riigieelarve ja 2027-2030 riigi eelarvestrateegia läbirääkimiste lõpp-protokolli. Peamine põhjus on 2025. aastal kokku lepitud omavalitsuste rahastamise reformi seiskumine.

Reformiga kavandati üle 120 miljoni euro ulatuses sihtotstarbelisi toetusi viia omavalitsuste tulubaasi. Muudatus puudutaks põhikooli haridustoetust (õpetajate palgatoetus välja arvatud) ning huvihariduse, sotsiaalvaldkonna ja kohalike teede toetusi.

Seaduseelnõu läbis kolm kooskõlastusetappi ja esitati valitsusele 28. septembril. Ametnike tasandil kokkulepped olid olemas, kuid valitsus pole eelnõu arutanud.

Protokoll ei kajasta vaidlust

ELVLi hinnangul ei peegelda protokoll läbirääkimistel käsitletud küsimusi ega poolte seisukohti. Dokumenti on jäetud omavalitsustele laekuva tulumaksu osa 10,23 protsendi juurde ja tasandusfondi mahuks märgitud 138 miljonit eurot. Reformiga kavandatud muudatusi protokollis ei ole.

Reformi järgi oleks omavalitsuste osa füüsilise isiku tulumaksust kasvanud 10,23 protsendilt 10,58 protsendile, ülejäänud raha oleks jaotatud tasandusfondi kaudu. Reform oli kavandatud riigieelarveneutraalsena, mis oleks aga mõne omavalitsuse tulubaasi vahetult pärast reformi vähendanud kuni 0,1 protsenti. Selle vältimiseks taotles liit lisaks 3,4 miljonit eurot.

ELVL palus protokolli täiendada, et sinna oleks kirja pandud saavutatud kokkulepped, ja kokkuleppe puudumisel poolte erimeelsused koos põhjendustega.

«Riik on jätnud reformi seisma»

ELVLi juhatuse esimees Mihhail Kõlvart ütles, et omavalitsused peavad praegu kavandama järgmise aasta eelarveid. «Riik on jätnud varem kokku lepitud reformi seisma. See seab omavalitsused kohaliku elu ja avalike teenuste planeerimisel ebakindlasse olukorda. Me ei saa oma allkirjaga heaks kiita protokolli, mis ei kajasta omavalitsuste rahastamise reformi üle peetud läbirääkimisi ega meie seisukohti,» sõnas ta.

Juhatuse liige ja rahanduse ning maksupoliitika töörühma juht Andres Laisk nimetas reformi üheks olulisemaks positiivseks muudatuseks omavalitsustele pärast haldusreformi. «Kui riik tahab, et omavalitsused vastutaksid kohaliku elu korraldamise eest, peab neil olema ka tegelik võimalus oma tulude kasutamise üle otsustada,» ütles Laisk. Tema sõnul on reformi hõlmatud toetusfondi rahad kohati üle kümne aasta püsinud samal tasemel või vähenenud.

Tulubaasireform pidi jõustuma 1. jaanuaril 2027. Eelnõu menetluse seiskumise tõttu jäävad muudatused esialgu ellu viimata. ELVLi kümme töörühma alustavad veel tänavu ettevalmistusi 2028-2031 eelarvestrateegia läbirääkimisteks, kus võetakse uuesti päevakorda ka lahenduseta jäänud küsimused.