Lingenis Saksamaal anti roheline tuli Vene tehnoloogiat kasutavale tuumaprogrammile

Alam-Saksi liidumaa võimud andsid loa Prantsuse ettevõttele Framatome toota Lingenis tuumakütust, kasutades Vene riigikontrolli all oleva Rosatomii tehnoloogiat. Otsus on tekitanud ulatuslikke vaidlusi seoses julgeolekuriskide ja võimaliku spionaažiga.

Lingenis, Alam-Saksi liidumaal kiitsid kohalikud võimud kolmapäeval heaks Prantsuse ettevõtte Framatome plaani toota tuumakütuse vardaid ja komplekte, kasutades Vene riigikontrolli all oleva tuumahiiglase Rosatomi tütarettevõtte TVEL komponente. See projekt on leidnud teravat vastukaja nii piirkondlikul kui ka föderaalsel tasandil, kus kardetakse Venemaa võimalikke spionaažioperatsioone ja julgeolekuriske.

Range kontroll ja turvameetmed

Kehtestatud litsentsiga kaasnevad ulatuslikud turvatingimused, mille eesmärk on minimeerida Vene osalusega seotud ohte. Alam-Saksi keskkonnaministeeriumi esindaja selgitas, et Rosatomii ja TVEL-i töötajatel on tehasesse sisenemine rangelt keelatud. «Ligipääs on lubatud vaid põhjendatud erandjuhtudel ja üksnes tuumaohutuse järelevalveasutuse saatel,» teatas ministeerium. Lisaks peavad Framatome'i töötajad järgima rangeid reegleid suhetes Vene ettevõtete esindajatega, pöörates erilist tähelepanu kaitsele sabotaaži ja värbamiskatsete eest.

Projekti elluviija Framatome kuulub Prantsuse riiklikule energiaettevõttele EDF, kuid sõltub olulisel määral TVEL-i tarnitud Vene komponentidest. Kuigi föderaalvalitsus on rohelise energia osakaalu suurendamiseks toetanud tuumaenergia kasutamist, on praegune otsus tekitanud pingeid valitsuskoalitsioonis.

Poliitilised lahkarvamused otsuse üle

Alam-Saksi liidumaa keskkonnaminister Christian Meyer nimetas projekti heakskiitmist «põhimõtteliselt valeks», kuid tunnistas, et õigusriigis pidi ta föderaalvalitsuse ja julgeolekuasutuste muudetud ohuhinnangutega leppima. Tema ametkond uuris föderaalministeeriumilt, kas luba on võimalik turvalisuse kaalutlustel tagasi lükata, kuid Berliinist vastati, et kehtivate tingimuste juures puudub õiguslik alus loa andmisest keeldumiseks.

Kriitiliselt suhtub otsusesse opositsioonis olev kristlike demokraatide (CDU) välispoliitika ekspert Roderich Kiesewetter, kes nõuab loa tühistamist. «See otsus kujutab endast julgeolekuriski ja tuleb tühistada,» sõnas Kiesewetter. Tema hinnangul on loa andmine kas Venemaa mõjutustegevuse tulemus või äärmine vastutustundetus. Föderaalne keskkonnaministeerium on vastutuse otsuse eest lükanud litsentsi väljastanud Alam-Saksi ministeeriumile, kuigi Berliin on projekti protsessis osalenud alates 2022. aastast ja reserveerinud endale õiguse lõppotsuse heakskiitmiseks.