Linda Lees ja Robert Pappel: Eesti kliimaseadus vajab põlvkondadevahelist õiglust

Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel kritiseerivad Eesti kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, pidades seda ebaõiglaseks tulevaste põlvkondade suhtes. Autorite hinnangul puuduvad eelnõust siduvad heitmekoguste vähendamise sihid ning see ignoreerib riigikohtu viidatud vajadust hoida temperatuuri tõus kontrolli all.

Noorte Keskkonnanõukogu esindajad Linda Lees ja Robert Pappel kirjutavad, et Eesti ettevalmistamisel olev kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ei vasta tuleviku vajadustele ega kaitse noorte õigusi. Autorite hinnangul on praegune tekst vastuolus põlvkondadevahelise õigluse põhimõttega, jättes tulevastele maksumaksjatele koormava kohustuse, mille täitmine võib kujuneda ületamatuks.

Eelnõu peamiste kitsaskohtadena tuuakse esile õiguslikult siduvate heitmekoguste vähendamise sihtide puudumist. See tähendab, et ettevõtjatele ei seata konkreetseid kohustusi, mis on vajalikud Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. Ilma selgete regulatsioonideta jääb seadus suuresti deklaratiivseks dokumendiks, mis ei paku noortele kindlust keskkonnaolukorra paranemise osas.

Autorid tõmbavad paralleeli Saksamaa konstitutsioonikohtu 2021. aasta otsusega, kus tunnistati toona kehtinud kliimaseadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Probleem oli sarnane: tulevastele põlvedele lükati ebaproportsionaalselt suur heitmete vähendamise koorem, samas kui praegused otsustajad vältisid vajalikke, kuid raskeid poliitilisi valikuid. Lees ja Pappel hoiatavad, et Eestis kordub sama stsenaarium, kui riigikogu ei korrigeeri eelnõu ambitsioonikamaks ja sidusamaks.

Riigikogu keskkonnakomisjoni liikmete keskmine vanus on ligikaudu 50 aastat. See tähendab, et aastal 2050, mil kliimaneutraalsuse saavutamise mõju on täies mahus tunda, on praegused poliitikud pensionieas. Autorid märgivad teravalt, et kui tänased otsustajad ignoreerivad tulevaste põlvede huve, võib see tekitada sotsiaalse pinge, kus tuleviku põlvkond vaatab kriitiliselt otsustajate enda sotsiaalsete garantiide ja pensionite suunas.

Kliimaseaduse eelnõu ignoreerib autorite hinnangul ka teaduslikku alust, sealhulgas TalTechi teadlaste välja arvutatud Eesti kasvuhoonegaaside eelarvet. Ilma konkreetsete valdkondlike eesmärkideta on oodata ka edaspidiseid kalleid kohtuvaidlusi, mille kulud peavad katma maksumaksjad. Praegusel riigikogul on veel võimalik teha parandusi, enne kui kliimamuutuste mõjud muutuvad pöördumatuks.