Limpa limonaad tähistab 90. sünnipäeva näitusega Tartu muuseumis

A. Le Coq-i õllemuuseumis Tartus avati juubelinäitus, mis tutvustab Limpa limonaadi 90-aastast ajalugu, tootmist, disaini ja pudelite arengut alates sõjajärgsest ajast tänapäevani. Ekspositsioon on avatud oktoobri lõpuni.

Tartus A. Le Coq-i õllemuuseumis avati näitus, mis katab üheksa kümnendi pikkuse limonaadiajaloo alates käsitsitööst sõjajärgses tehases kuni täielikult automatiseeritud tootmiseni tänapäeval.

Limonaadi tootmist alustati Tartus vahetult pärast teist maailmasõda. Aastakümnete jooksul on pudelisildid peegeldanud nii riigikorda kui ühiskondlikke muutusi, nõukogude aegsetel etiketitel leiab venekeelsed kirjad, kuid erilisi versioone tehti ka laulupidudeks ja spordisündmusteks.

Käsitööst automatiseerimiseni

A. Le Coq-i õllemuuseumi programmijuht Annika Teder selgitas, et algusaastatel tegid enamiku tehase töödest naised käsitsi. «Alates etikettimisest ja korkimisest kuni pesemiseni välja. Aga juba 1960-ndatest läksid paljud tööd masinate peale ja tänaseks on tootmine täielikult automatiseeritud,» ütles ta.

Teder märkis, et limonaad on läbi põlvkondade inimestele lähedane jäänud. «Hästi palju on ta just inimeste pidulaual olnud, samamoodi ka laste või perekondade jaoks selline saunajook. Kuidagi on ta alati ikkagi kaasas käinud erinevate generatsioonidega.»

Kollane Limpa vallutab noorte südamed

Suurim murrang toimus uue aastatuhande alguses, mil etiketile ilmus kollane Limpa tegelaskuju. «Traditsiooniline limonaad on noorema põlvkonna jaoks segadusttekitav. Neile on see ikkagi Limpa limonaad olnud juba üle 20 aasta,» märkis Teder.

Joogi salajane maitseainesegu tuuakse nüüd Euroopast, mitte enam Venemaalt, kuid põhiretsept ja maitse on jäänud muutumatuks.

Näitust külastanud Rossi ütles, et tema lemmikuks kujunesid plekkpurgid. «See on noortepärasem, kui see tavaline klassikaline limonaadipudel,» sõnas ta, lisades et silma püüdsid eriti Limpa telefonid ja muud erilised tooted.

Näitus on avatud oktoobri lõpuni.