Liisa Pakosta: Ukraina sõda on stalinistliku režiimi karistamatuse otsene tagajärg

Täna tähistataval totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäeval rõhutas justiitsminister Liisa Pakosta, et Molotov-Ribbentropi pakti tagajärjed ja Nõukogude Liidu kuritegude karistamatus on otseselt seotud praeguse agressiooniga Ukrainas.

Tallinnas Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali juures toimunud mälestustseremoonial rõhutas justiitsminister Liisa Pakosta, et 23. augustil tähistatav Euroopa totalitaarsete režiimide ohvrite mälestuspäev ei ole vaid ajalooline meenutus, vaid kannab otsest seost tänapäevaga. Ministri sõnul on praegune Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu otsene tulemus sellest, et stalinistlik režiim ei kandnud kunagi väärilist karistust toime pandud kuritegude eest.

Karistamatuse kibedad viljad

Pakosta märkis, et kui teise maailmasõja järgsel Nürnbergi protsessil mõisteti kohut natsistliku Saksamaa kuritegude üle, siis Nõukogude Liidu agressioon jäi sisuliselt karistamata. „Nürnbergi protsess lõpetas ühe poole tegevuse, kuid teine pool pääses vastutusest. See karistamatus on viinud olukorrani, kus me näeme täna Ukrainas uut verist sõda,“ selgitas minister. Tema hinnangul on Molotov-Ribbentropi pakti traagilist mõju kõige paremini mõistnud just need riigid, kes on pidanud oma ajaloo vältel kannatama nii natsistliku kui ka nõukogude okupatsiooni all.

Memento esindaja meenutused Siberist

Üritusel osales ka Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Anne Eenpalu, kelle enda elukäik on tihedalt seotud totalitaarse režiimi repressioonidega. Tema vanemad olid ühed esimestest, kes küüditati Siberisse, kus nad veetsid sunniviisiliselt 18 aastat. Seal sündis ka Anne ise.

„Meie perekonnast jäi viis inimest võõrasse mulda,“ meenutas Eenpalu. Tema sõnul oli tagasipöördumine Eestisse pärast Stalini surma raske otsus, kuna paljud toonased tuttavad soovitasid jääda, viidates kindlamale sissetulekule ja tööle. Tema isa oli aga resoluutne: „See on minu kodumaa, ma tahan tagasi Pärnusse, kus meil oli lihavabrik.“ Vaatamata rängale minevikule tunnistas Eenpalu, et tunneb siiani nostalgiat oma õpinguaegade vastu Leningradis, kuid praegune olukord ja alanud sõda on muutnud igasuguse kultuurilise sideme võimatuks.